[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

iiling : iilingu : iilingut 'tuule- v sajuhoog'
← alamsaksa īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus, ägedus'
Teisalt on arvatud, et tuletis tüvest iil1.

kihk : kihu : kihku 'mitte rahu andev, otsekui tagant tõukav tung, iha; hoog, vahk'
◊ kihu2, kihutama
● vadja tšihkua 'sügelda, kihelda'
soome kiihko 'kirg, iha; ägedus; ind, agarus; ärritus, erutus', mrd kihko 'soov, himu, kirg'
isuri kiihoittaa, kiihuttaa 'ära ajada, minema kihutada'
karjala kiihku 'ind, iha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt kahk. kihu2 on omastavast käändest kujunenud uus nimetavavorm.

tava : tava : tava 'teatud inimrühmale omane käitumis- v toimimisviis, sotsiaalne norm, komme'
◊ -tabane, taoline, taoti
← balti
leedu daba 'olemus, iseloom, loomus'
läti daba 'loodus; olemus, iseloom, loomus'
● liivi dabā 'loodus; iseloom; omadus'
vadja tapa 'tava, komme; eluviis; iseloom, loomus'
soome tapa 'tava, komme; harjumus; viis, mood, meetod'
isuri taba 'komme, viis'
Aunuse karjala taba 'iseloom, loomus; viis, komme, harjumus; ägedus, tigedus'
lüüdi taba 'viis, mood; iseloom, loomus'
vepsa taba 'iseloom, loomus'
On ka arvatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *daƀō (tuletis samast tüvest, mis võib olla tabama laenuallikas) või ← alggermaani *þawwa, mille vaste on vanainglise ðeaw 'tava, komme, käitumisviis'. Eesti kirjakeeles esineb sõna üldistunud vanal nõrgaastmelisel kujul, murretes esineb ka algsem tüvevariant taba. Liivi vastet on hiljem mõjutanud läti keel. taoline ja taoti on tuletised nõrgaastmelisest mitmuse tüvest, kus -b- vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka nõnda.

torm : tormi : tormi 'väga tugev tuul'; piltl 'võimas käärimine, möll, äge rahutus v rahulolematus'; van 'otsustav lähivõitlusega üldpealetung'
◊ tormutama
← alamsaksa storm 'torm, maru; tormakus, ägedus, taltsutamatus; äge rünnak'
Eesti keelest on laenatud vadja tormi 'torm, maru' ja isuri tormi 'torm, maru'.