[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kange : kange : kanget 'paindumatu, jäik; jõult tugev; tubli, hakkaja; väga tugev, äge (nt valu); tugevatoimeline; visa, jonnakas; range, vali' kang1

kare3 : kareda : karedat 'kergelt krobeline; karm, vali; kähe'; mrd 'äge, käre; karge, värske, tahe'
○ lõunaeesti kahre
● liivi ka’rdõ 'kare, krobeline'
vadja karõa 'kare, krobeline, kõva'
soome karhea 'kare, krobeline; puine, kange; räme (hääle kohta); tahumatu, jäme'
isuri karhia 'kare, krobeline; konarlik (jää); räme (hääle kohta)'
Aunuse karjala karhei 'kare, krobeline; kähe; karm, äge, kange'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka karu.

karp1 : karba : karpa 'korp, kare koorik (puul, inimese nahal)'; mrd 'sügelised'
? ← alggermaani *skarpa-z
vanaislandi skarpr 'kokku kuivanud, kuiv, kõva; kõhn, lahja; viljatu; äge, tugev, vägivaldne'
rootsi skarp 'terav'; mrd 'kuiv, kõva'
saksa scharf 'terav'
● liivi kārpa 'soolatüügas'
soome mrd karppa 'jäätunud lumekoorik, kõva külmunud maapind; soolakiht liha pinnal; tahm, nõgi'; karppi, karppu 'puukoor; kidura kasvuga puu; õhuke, õrrel kuivatatud auguga leib; soolakiht liha pinnal; nõgi'
Liivi vastet on peetud ka hilisemaks laenuks läti keelest.

katk1 : katku : katku 'äge inimeste ja loomade epideemiline nakkushaigus (levinud eriti varasemail aegadel)'
○ lõunaeesti katsk
● soome katku 'ving; lehk, hais; kõrbelõhn, kärsahais'
Aunuse karjala kačku, kuačku 'ving; lehk, hais; kõrbelõhn, kärsahais'
lüüdi koaťšku 'ving'
vepsa kačk 'ving; kõrbelõhn, kärsahais'
? ersa kačamo 'suits'
? mokša kačam 'suits'
? komi koče̮s väljendis koče̮s duk 'kõrbelõhn, kärsahais'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka katk2.

kibe2 : kibeda : kibedat 'teravalt mõru; pisut v torkivalt valus; kange, suur, äge; tegevusrohke ja kiire'; mrd 'väle, virk, tragi; kile, kime; hoop, valu'
◊ kibu-2, kipitama
● liivi ki’bḑi 'kibe, mõru; kange, suur, äge'
vadja tšipõa 'valus, haige; valu; haigus; haige koht, (mädane) haav, paise'
soome kipeä 'valus, haige; valu; piinav, hell, piinlik; kange, suur, äge'
isuri kippiiä 'valus, haige; valu; haige koht'
Aunuse karjala kibei 'valu; haige koht, haav, paise; valus, haige; piinlik, hell; kiire, tähtis; häda, rutt'
lüüdi kibed 'valus, haige; muhk, kärn, haav'
vepsa kibed 'valus, haige; paise, vistrik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kipet 'kibe, mõru; valus, katkine koht'.

kihvt : kihvti : kihvti van 'mürk'; kõnek 'vahva, tore, äge'; mrd 'tige, õel'
○ kiuht, kiht, jihvt, jiht
← alamsaksa gift 'mürk'
j-algulised murdevariandid kajastavad Baltimaade alamsaksa murde hääldust.

kiire : kiire : kiiret 'ruttu, hoogsalt toimuv v kulgev; kärmas, nobe; pakiline; rutt'
◊ kiirik-
● vadja tšiire 'rutt; kärmas, nobe'
soome kiire 'rutt; kärmas, nobe'
isuri kiire 'rutt; kärmas, nobe'
Aunuse karjala kiireh 'rutt; kärmas, nobe'
lüüdi kiireh 'rutt'
vepsa kiruh 'rutt; kärmas, nobe'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi võib olla sama mis murdesõnas kiiras 'tiirane, kiimaline; edev, elav, vallatu' ning seega germaani laen, ← alggermaani *gīra-z, mille vasted on vanaülemsaksa gīri 'ahne, himukas; ihne, kitsi' ja norra mrd gīr 'kirg, tugev iha', läänemeresoome vaste on soome mrd kiiras 'kange, äge, vaevarikas; äkiline, raevukas'.

kiivas2 : kiiva : kiivast 'armukade; innukas, äge, hoolikas'
? ← balti
leedu gyvas 'elav; päris, tõeline'
● soome kiivas 'äge, kirglik; kange, tugev; kiire; hoogne'
karjala kiivas 'äge, kirglik; kiire; kiimaline'
On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *gīwa-z 'ahne; ablas', mille vaste on vanainglise gīw, gēow, giow 'raisakotkas, raisakull', seda peetakse vähem usutavaks.

kipakas2 : kipaka : kipakat 'kärsitu, läbematu, tõtlik'
● soome kipakka 'äge, äkiline; käre; kiire, nobe'
Aunuse karjala kipakko 'äge, äkiline, tuline, elavaloomuline; ergas, tundlik'
On arvatud, et tuletis kippuma tüvest.

kärts : kärtsu : kärtsu 'pauk, raks, kärgatus'; kõnek 'äge, käre'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kära ja/või kärisema, kätsatama.

mürts : mürtsu : mürtsu 'millegi raske kukkumisel, põrkamisel v löömisel kõva pinna vastu tekkiv järsk tugev müra; mürgel, mürgeldamine, möll; vali, mürgeldav, äge'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müra, lurts, turtsuma. Vt ka mürsik.

nõlg : nõle : nõlge 'nina ja neelu limaskesta mädapõletikuga ning ninast erituva mädase nõrega äge nakkushaigus peamiselt noorhobustel'; mrd 'tatt'
● liivi noļg 'lima, röga; jäänus'
soome van srmt nolki 'lima, röga, sülg'
Aunuse karjala ńolgi 'sülg, ila; (kala) lima'
lüüdi ńolg(u) 'sülg; (kala) lima'
saami snuolga 'tatt'
ersa nolgo 'tatt'
mokša nolga 'sülg; tatt'
ungari nyál 'sülg, ila'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud.

pakane : pakase : pakast 'suurte miinuskraadidega õhutemperatuur, (kõva) külm'
● ? liivi pakānd 'kiiresti; varsti', pakāndi 'äkiline, äge, raevukas'
vadja pakkain, pakkan 'pakane; (kerge) külm, öökülm'
soome pakkanen 'pakane'
isuri pakkain 'pakane'
Aunuse karjala pakkaine 'pakane'
lüüdi pakaińe 'pakane'
vepsa pakaińe, pake͔ińe 'pakane'
? saami báhkas 'kuum õhk; kuumus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas pakatama. Liivi ja saami vasteid peetakse ebakindlaks tähenduserinevuste tõttu.

pire : pireda : piredat 'tormakas, kannatamatu, kärsitu, rahutu, äge; pirtsakas'
● soome mrd pireä 'värske, jahe, rabe; ergas, virge'
saami barut 'käbe, kärmas, välejalgne'
komi peri̮d 'kiire, kärmas'
Läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

rabe2 : rabeda : rabedat 'kärsitu, rahutu, tormakas'; mrd 'väle, nobe'
? ← alggermaani *frawaz
vanaislandi frár 'kärme, kiire'
● liivi ra’bdõ 'peenike, sale'
soome rapea 'nobe, kärme; tubli, kõva (mõõtude kohta)'; mrd 'äge, äkiline; (eitavas kontekstis) viletsavõitu'
Aunuse karjala ravei 'nobe, kärme, tragi; tugev, kõva (tuule, vihma kohta); tugev, tubli, heas seisundis, rikas'
lüüdi raved 'nobe, kärme, tragi'
On ka oletatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas rabisema ja/või sõnas rabama. Vt ka räpakas1.

raju : raju : raju 'kange torm, maru'
● vadja raju 'torm, raju'
soome raju 'pöörane, metsik, taltsutamatu; tugev, kange, äge; suur, võimas'
isuri raju 'pöörane, taltsutamatu; halb (ilma kohta)'
karjala raju 'tugev, kõva (tuule, vihma kohta); pöörane, taltsutamatu (looma kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka raev.

ränk : ränga : ränka 'suurt pingutust nõudev, kurnav; palju kannatusi, vaeva v raskusi põhjustav; kaalult äärmiselt raske; hulgalt, määralt, koguselt väga suur; ülitugev, ülikange, kõva; karm, vali; palju vaeva, oskusi nõudev, väga keeruline'
● ? liivi rǟnka 'viljelemata, metsik; asustamata maanurk, kolgas'
vadja rankka 'raske, ränk'
soome rankka 'äge, kõva, raske, metsik'; mrd 'kõle, vihmane, tormine; tugev'
isuri rankka 'raske, palju kaaluv; vaevaline, vaeva v jõudu nõudev; äge, tugev (vihma kohta), halb (ilma kohta)'
Aunuse karjala rankku 'äge, tugev (vihma kohta)'
lüüdi ramkkali 'tugevasti (vihmasaju kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Esimese silbi ä on reeglipäratu. Aunuse karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ränkkä 'ränk, vaevaline; raske (ka ilma kohta); udune, pilvine'. Vt ka rank.

sarlakid : sarlakite : sarlakeid (mitm) 'äge peenetähnilise punase lööbega palavikuline laste nakkushaigus'
○ sarlah(a)id, sarlatid
← saksa Scharlach 'sarlakid; sarlakpunane'

torm : tormi : tormi 'väga tugev tuul'; piltl 'võimas käärimine, möll, äge rahutus v rahulolematus'; van 'otsustav lähivõitlusega üldpealetung'
◊ tormutama
← alamsaksa storm 'torm, maru; tormakus, ägedus, taltsutamatus; äge rünnak'
Eesti keelest on laenatud vadja tormi 'torm, maru' ja isuri tormi 'torm, maru'.

tubli : tubli : tublit 'tunnustust vääriv, omadustelt hea ja sobiv; (jõult) tugev, kange, kõva, äge; (üsna) suur, priske, kopsakas, kenake'
← vene van dóblij 'vapper'

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.

tuju : tuju : tuju '(hea) meeleolu; tahtmine, soov v valmisolek midagi teha; äkiline isemeelne tahtmine, kapriis'
● vadja tuju 'meeleolu, tuju'
soome mrd tuju 'kange, tugevamaitseline; ind, kihk', tujakka 'tuisk; kiire, nobe; rutt; äge, äkiline; kange, kibe, mõru, halb (maitse, lõhna kohta)'
Aunuse karjala tujakko 'tuuline; joove', tujišta 'täriseda, kolksuda; käratseda, lärmitseda', tujuou (oleviku ains 3P) 'puhub kõvasti (tuule kohta)'
lüüdi tujahtada 'kõmatada, kolatada (kukkudes)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla eesti keelest laenatud.

uim1 : uima : uima 'joobumus,  joovastus; joove'
○ lõunaeesti hoim
← alggermaani *swīman- 'kõikuma'
vanaislandi hvima 'kohmitsema'
● vadja huima 'pöörane, äge; kiire, väle'; huimata 'pead pööritama panna'
soome huima 'pöörane, hulljulge, ohjeldamatu'
isuri huima 'kiire, vilgas; nutikas'
Aunuse karjala uimehtuo 'minestada, teadvust kaotada'
karjala huima 'pöörane, hull'; huimata 'hulluks ajada; peapööritust tekitada'
lüüdi huim 'pöörane, meeletu'

vahk : vahu : vahku '(äge) hoog, sööst'
● ? soome mrd vaahku 'hoog, kiirus'
? karjala vuahkaissa 'kiiruga teha; pingutada'
Võib-olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

viha : viha : viha 'äge pahameel, ärritatud vaenulikkuse tunne; mõru, kibe'
◊ vihuti
← algindoiraani *viša-
vanaindia viṣám 'mürk'
uuspärsia vīša- 'mürk'
● liivi vijā 'mürk; piibupigi; puukoore all olev mõru kiht'
vadja viha 'viha, õelus, vaen; mõru, kibe'
soome viha 'viha; vaen, vihavaen'
isuri viha 'viha; vaen'
Aunuse karjala viha 'viha; vaen; ärritus, põletik'
lüüdi viha 'viha'
vepsa viha 'viha'
udmurdi vož 'roheline'
komi vež 'roheline; toores; hele'
vihuti on ti-liitega vorm tuletisest vihus 'viha, vaen'. Vt ka vihkama.

vinge : vinge : vinget 'teravalt külm, läbitungiv; terav, kibe; tige, pahur; kange, äge; vaimustav, vägev' ving2

äge : ägeda : ägedat 'äkilise, tormaka loomuga, keevaline; hoogne, kiire; kirglik'
● vadja ättšü 'äge, äkiline, keevaline'
soome äkeä 'tige, kuri, vihane, ärritunud'
isuri äkjä 'palav'; ägü 'kuumus; hõõg, lõõm'
karjala äkie 'kuumus, palavus; kuum'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka äkki.

äkki 'järsku, korraga, ootamatult'
● vadja ättši 'järsk'
soome äkkiä 'kiiresti; äkki'
isuri äkkiä, äkkii 'kiiresti; äkki'
karjala äkkiestäh 'äkki'
vepsa äkkid 'äkki'
On arvatud, et sama tüvi mis äge.

ärev : äreva : ärevat 'teatud pinge, ebamäärase ohutunde vms tõttu rahutu, erutatud, närviline, murelik'
◊ ärritama
● liivi ärī 'kuri'; erţlõ 'ärritada, õrritada, kiusata'
soome äreä 'pahur, tige; äge; ärritunud'; ärtyä 'ärrituda'
isuri ärrüdellä 'õrritada, narrida'; ärrillää 'ärritunud, tige'
Aunuse karjala ärei 'kuri, tige'; ärevüö, äretä 'ärrituda'
lüüdi ärdüdä 'ärrituda'
vepsa äŕed 'pahur; äge; ärritunud'; ärduda 'hakata ägedalt peale'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka erev.