[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

joom : joome : joome 'viir, vööt; juga; pikk kitsas rannamadalik; vool'
● liivi jūom 'madalike vaheline süvik'
vadja jooma 'sõiduvesi, faarvaater; väin'
soome mrd juoma 'viir, vööt; pikk kitsas rannamadalik; madal väin'
isuri jooma 'väin'
karjala juuma 'sügav koht jões v järves; väin'
lüüdi ďuom- liitsõnas ďuomselg 'valge seljajoonega lehm'
Võimalik, et vana tuletis jooma tüvest.

kriim : kriimu : kriimu 'piklik marrastus; jutt, vööt; vöödiline, jutiline'
← rootsi van grīma 'puusse lõigatud märk; mask'
Sõna on peetud ka vanemaks laenuks sama tüve algskandinaavia vastest. Skandinaavia tüve vasted tütarkeeltes on veel nt rootsi grimma 'päitsed, valjad' ja norra grima 'kriim, jutt v vööt näol; päitsed'.

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
← alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
● liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
◊ randal
← balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
← algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
● liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.

rõõne : rõõne : rõõnet mrd 'vööt, jutt, viir'
On arvatud, et võib olla murdetüve rõun 'kink, põndak' variant. Viimati nimetatu on balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu briauna 'kant, rant, serv', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome reuna 'serv, äär, perv, veer', isuri reuna 'serv, äär, perv, veer', Aunuse karjala reunu 'serv, äär, perv, veer', lüüdi reun, ŕeun 'serv, äär, perv, veer' ja vepsa ŕüun 'serv, äär; silmapiir; kant, piirkond'.

triip1 : triibu : triipu 'värvuselt muust pinnast eristuv pikk kitsavõitu riba v joon, vööt, jutt'
○ riip
← alamsaksa stripe 'triip, joon; väike põllutükk'

viir1 : viiru : viiru 'kitsas vöönd, triip, vööt; joon'
◊ viirg
● liivi vīrg 'riba'
vadja viiru 'joon, kriips; triip'
soome viiru 'triip; joon, kriips'
isuri viiru 'triip; joon, kriips'
karjala viirukka 'kõverik; joon, kriips'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on läti švīka 'joon, kriips'. viirg on tüvevariant, milles g on astmevahelduslike sõnade analoogial tekkinud lisahäälik. Vt ka viirastuma.

vöö : vöö : vööd 'keha keskosa ümber kantav rõivaste kinnitamise ja kaunistamise vahend; talje, vöökoht'
◊ vööt
● vadja vöö, vüü 'vöö; vöökoht'
soome vyö 'vöö; püksirihm; vöökoht; vööde, vöönd'
isuri vöö 'vöö; vöökoht'
Aunuse karjala vüö 'vöö; vöökoht'
lüüdi vüö 'vöö; vöökoht'
vepsa vö 'vöö; vöökoht'
saami avvi 'vöö; vöönd'
? mari ü- sõnas üštö 'vöö; rihm'
? komi ve̮ń 'vöö'
ungari öv 'vöö; rihm; talje, vöökoht; vöönd'
? neenetsi ńí 'rihm; vöö'
? eenetsi ńej 'vöö; rihm'
? nganassaani ŋiǝďe 'vöö'
? sölkupi ćǖ 'vöö'
? kamassi ťi, ďži 'vöö'
? matori ńi, ni 'vöö'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

vööt : vöödi : vööti '(laiem) triip, viir' vöö