[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 32 artiklit, väljastan 30.

hauduma : haududa : haun 'mune soojendama selleks, et loode areneks; soojuse ja niiskusega mõjutama'
balti
läti sautēt 'aurutama, kuumutama'
liivi oudõ 'haududa'
vadja autoa 'hautada; määndada; kõrvetada; haududa; pehkida'
soome hautoa 'haududa; niisutada; leotada; pead murda'
isuri hautoa 'haududa; määndada; hautada'
Aunuse karjala hauduo 'hautada; soojeneda; leili võtta'
lüüdi haududa 'haududa; soojendada'
vepsa haududa 'haududa; määndada; hautada'
On ka oletatud, et tuletis tüvest haud, sest toitu hautati varem maasse kaevatud aukudes. Eesti keelest on laenatud eestirootsi audot 'hautama'.

haukama : haugata : haukan '(isukalt, suurt tükki) hammustama'
soome haukata 'haugata, hammustada; einet võtta, veidi süüa'
isuri haugada 'haugata, hammustada'
Aunuse karjala haukata 'haugata, hammustada; einet võtta, veidi süüa'
lüüdi haukaita 'haugata, hammustada'
vepsa haukaita 'haugata, hammustada'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas haukuma.

heitma : heita : heidan 'viskama, paiskama'
?alggermaani *sēja
gooti saian 'külvama'
saksa säen 'külvama'
liivi eitõ 'heita, visata; loopida; muutuda, minna'
vadja eittää 'heita; maha jätta, hüljata; (järele) jätta, lakata; seljast, jalast, peast võtta; riidest lahti võtta'
soome heittää 'heita, visata; esitada, esile tuua; kõrvale jätta'
isuri heittää 'heita; kõrvale jätta; seljast võtta; järele jätta'
Aunuse karjala heittiä 'panna, asetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
lüüdi heiťťädä 'kõrvale jätta, käest ära panna; alla lasta, langetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
vepsa hii̯tta 'võtta, välja võtta; järele jätta, lõpetada; seljast võtta'
Ühesilbilisele laentüvele on lisatud liide *-ttä. Vt ka heituma.

hülgama : hüljata : hülgan 'kedagi v midagi maha jätma v ära põlgama; loobuma, lahti ütlema'
soome hylätä 'hüljata, tõrjuda; maha jätta; tagasi lükata; vastu olla'
vadja hülgätä 'maha jätta, hüljata; järele jätta'
soome hylätä 'hüljata, tõrjuda; maha jätta; tagasi lükata; vastu olla'
isuri hülädä 'lõpetada, järele jätta; seljast v jalast võtta; hüljata'
Aunuse karjala hüllätä 'hüljata; järele jätta'
lüüdi hülgäitä 'hüljata; järele jätta'
vepsa hülgäita 'hüljata; järele jätta'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Kirderannikumurretes esinev ülgama, ülgema 'hülgama' võib samuti olla soome laen. Vt ka hüljes.

jaksama : jaksata : jaksan 'suutma, võimeline olema'
vadja jahsaa '(jalanõud) jalast võtta; jaksata, suuta'
soome jaksaa 'jaksata, jõuda, suuta'; jakso 'ajajärk; osa, jagu; ajavahemik'
isuri jaksaa 'jaksata, suuta', jakso 'tervis'
Aunuse karjala jaksua 'lahti riietuda; (jalanõud) jalast võtta'
lüüdi ďaksada '(jalanõud) jalast võtta'
? vepsa jakstas 'mürada; lärmata'
saami juoksut 'piisata, jätkuda'
ersa juksems 'lahti laskma, avama'
mokša juksəms 'avama; lahti riietuma'
udmurdi juski̮ni̮ 'lahti rakendama'
permikomi juski̮ni̮ 'lahti rakendama'
Läänemeresoome-permi tüvi.

kaema : kaeda : kaen mrd 'vaatama; kontrollima; proovima; kompama, puudutama; püüdma; hankima, muretsema; hoolitsema; otsima, valima'
kaetama
soome kajota 'puutuda, puudutada; sekkuda'; mrd 'mõjuda; arvesse võtta, hoolida'
saami gádjut 'päästa'
? handi χaj- 'millegagi kokku põrkama; tabama, pihta saama (tulistades, visates, lüües)'
? mansi χɔ̄j- 'puudutama, tabama'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Vt ka kaits(e)ma.

kaevama : kaevata : kaevan 'labidaga süvendit tegema; puskama, sarvedega tõukama'; mrd 'torkima; (välja) õõnestama'
lõunaeesti kaibma, kaivma, kirderanniku kaivama
kaev
liivi kouvõ 'labidaga süvendit teha; puskida'
vadja kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; puskida; (kartuleid) võtta; (välja) tuua v võtta v kiskuda, (ära) võtta v rebida'
soome kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; maha matta'
isuri kaivaa 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada; (üles) tõsta, välja kiskuda (nt hobust); eemaldada, välja võtta'
Aunuse karjala kaivua 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada'
lüüdi kaivada 'labidaga süvendit teha; uuristada, puurida; välja kiskuda'
vepsa ke͔ida, kaida 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; välja võtta, välja tõmmata'
saami goaivut 'ammutada; kaevata, kaapida (lund)'
ersa kajams 'heitma, viskama; kallama; panema, asetama; ära võtma (riideid)'
mokša kajams 'viskama, külvama; kallama; ära võtma (riideid)'
mari kuaš 'labidaga tõstma, kühveldama'
udmurdi kujani̮ 'viskama; (maha) jätma; välja heitma; vallandama; kukutama'
komi kojni̮ 'ammutama, välja valama; üle v täis valama, (peale) loksutama, leili viskama'
ungari hajít 'heitma, viskama'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et esitatud ersa, mokša, udmurdi, komi ja ungari vasted on teise päritoluga ning tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on (lisaks esitatud saami ja mari vastele) hoopis ersa kojme 'labidas', mokša kajmä 'labidas' ning võib-olla ka neenetsi śíwa 'labidas, kühvel', eenetsi sea 'labidas', nganassaani kaibu 'labidas', kamassi 'labidas; aer'.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
kisa1
liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

luna : luna : luna 'lahti- v vabaksostmisel makstav summa v esemed'
alggermaani *luna-z, *luna-
gooti lun 'lunaraha'
vadja lunassaa '(välja) lunastada, (välja, ära) osta; (välja v ära) päästa; võlgu võtta'
soome lunnas (hrl mitm lunnaat) 'lunaraha'
isuri lunada 'lunastada'
Aunuse karjala lunnastua 'välja osta v lunastada; (kulusid) tasa teha'
Tõenäoliselt on tegusõna laentüvest läänemeresoome keeltes tuletatud.

lõhmus : lõhmuse : lõhmust 'pärn (Tilia)'
soome lehmus 'pärn'
lüüdi lehmuz 'pärn'
vepsa ľehmuz 'pärn'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud ja algse tähendusega 'pehme'. Tüve vasted võivad olla ka ersa ľevš 'niin' ja mokša ľevəš, ľevš 'niin'. Lõhmuseks ja niinepuuks nimetati nooremat pärna, millelt sai niint võtta. Vt ka lehm.

läbema : läbeda : läben 'maldama, kärsima, kannatlikkust omama'
liivi bbõ 'aega olla, aega võtta, aega jätta'
vadja läpeessä 'jõuda (ajaliselt)', lävetä [?] 'jätkuda [?], piisata [?]'
soome mrd lävetä 'vältida'
Läänemeresoome tüvi.

nakkama : nakata : nakkan 'külge hakkama (haigus)'; mrd 'siirduma mingisse tegevusse või olukorda, hakkama'
?balti
leedu įšokti '(sisse) hüppama'
läti iesākt 'algama, alustama, hakkama'
Salatsi liivi nakk '(kinni) haarata; nakata; kavatseda; alustada, hakata; kinni püüda, kinni võtta'
Samatüvelisest balti allikast võib olla laenatud ka hakkama. On ka oletatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ersa navams 'värvima; sisse kastma' ja mokša navams 'pistma, sisse pistma, toppima; sisse kastma'. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome nakata 'visata, heita'; mrd '(kinni) lüüa' ja Aunuse karjala nakata 'peale v selga laduda v vinnata; heita, visata; kuhjata; lüüa', tähenduslikult on see kaheldav.

parata (ainult da-tegevusnimes, seoses eitusega, väljendab võimatust midagi teha, ette võtta) paras

purema : pureda : puren 'hammustades viga tegema; närima'
purd, pure, puri-2, puru1
liivi purrõ 'närida; pudeneda'
vadja purra, purõa 'hammustada; närida'
soome purra 'hammustada; lõigata; näpistada, võtta (külma kohta)'
isuri purra 'pureda'
Aunuse karjala purta 'hammustada; süüa, närida; näpistada (külma kohta)'
lüüdi purda 'pureda; kihvatada, näpistada, haiget teha'
vepsa purda 'hammustada, pureda; valutada, pakitseda'
saami borrat 'süüa; hammustada; näpistada (külma kohta)'
ersa poŕems 'närima, hammustama; sööma'
mokša poŕəms 'närima, hammustama; sööma'
mari puraš 'hammustama, purema, närima; krigistama'
udmurdi puri̮ni̮ 'purema, (katki) närima'
komi purni̮ 'purema'
handi pӑr- 'purema; järama; valutama'
mansi pur- 'purema'
matori hornam (oleviku ains 1P) 'söön'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi puro, pöro, poro 'raasukesed, tükikesed', baltisaksa Pur(r)u 'terake, raasuke, tolm, kild' ja läti porumi 'prügi, pühkmed' (← puru). Vt ka puru-2.

põruma : põruda : põrun 'rappuma, vappuma, värisema' porisema
vadja porottaa 'valutada; paisata, põrutada; ära võtta (külma kohta), külmutada'
soome mrd porottaa 'lõhkuda, rikkuda; valutada'
isuri porottaa 'lüüa, taguda; valutada'
Aunuse karjala porottua 'välja tõmmata, välja tulla; lõigata'
lüüdi porottada 'lahti tulla; lahti teha, öelda'

püüdma : püüda : püüan 'kätte saada üritama; pingutama; pürgima; üritama, proovima'
vadja püütää '(kala) püüda; (kinni) püüda; püüda, katsuda (midagi teha)'
soome pyytää 'paluda, küsida; püüda, kinni võtta, küttida, kalastada'
isuri püütää 'küttida, kalastada; kinni püüda'
Aunuse karjala püüdiä 'küttida, kalastada; paluda'
lüüdi ṕüutta 'küttida, kalastada'
vepsa püta 'küttida, kalastada'
Võib olla tuletis püü tüvest, sest püü on olnud kaua aega tähtis jahilind ning jahi ja kalapüügiga on seotud ka tegusõna üldisem tähendus 'kätte saada üritama'. Eesti keelest on laenatud liivi pīž, pǖž 'hülge küttimise harpuun' (← püüs) ja eestirootsi pīt '(kinni) püüdma (kala)'.

rabama : rabada : raban 'hooga v järsku lööma, paiskama; järsku kahju tehes v hävitades tabama; haarama, kahmama; tööd rassima, rühmama; viljavihku vastu rabamispinki v seina lüües teri välja peksma'
rabelema
liivi rabbõ 'lüüa; raiuda; muutuda (mingisuguseks)'
vadja ravata 'lehvitada, viibata, käega rehmata; raputada; vilja rabada, linu ropsida; järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta)'
soome ravata 'lüüa; vilja rabada'
isuri ravada 'vilja rabada, linu ropsida; käega rehmata'
Aunuse karjala ravata 'järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta); haarata, kahmata'
lüüdi rabaita 'järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta); ära võtta (külma kohta)'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et sama mis sõnas rabisema. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *draƀan, mille vaste on gooti ga-draban 'raiuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rava '(viljavihke) rabama' ja võib-olla läti rabāt '(viljavihke) rabama'. Vt ka rabe2, rappima, rappuma, rübelema.

riisuma : riisuda : riisun 'rehaga mööda (maa)pinda tõmmates midagi kokku koguma v seda pinda korrastama; (riideid) ült, midagi millegi pealt maha võtma; kelleltki vastu selle tahtmist midagi ära võtma'
liivi rīžõ 'koorida, pealt ära võtta'
vadja riisuussa 'lahti riietuda; jalgu lahti võtta'
soome riisua 'lahti riietuda; (rakmeid, relvi vms) ära võtta; vähendada, kärpida'; mrd '(raha, varandust) vägisi ära võtta'
isuri riisussa 'lahti riietuda'
Aunuse karjala riiččie 'koost lahti võtta, lammutada; üles v lahti harutada; tühistada, tagasi võtta (nt lubadust)'
lüüdi riiťťš́idä 'lahti v üles harutada, lahti päästa'
vepsa ŕii̯čta 'seljast, peast v jalast ära võtta; lahti siduda, lahti harutada'
Lule saami rihttjōt 'üle pingutada; kippuda, tikkuda'
? udmurdi ǯ́eźi̮ni̮ 'lahti v üles harutama; peksa andma'
? komi reźalni̮ 'lahti hargnema, lahti minema'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi.

räästima : räästida : räästin 'katki kiskuma, rebima, kraapima'; mrd 'koorima'
vepsa ŕästta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi stõ 'puruks rebida, tükkideks kiskuda', soome raastaa 'puruks rebida; lahti rebida; riivida; lohistada, tirida', Aunuse karjala ruastua 'kiskuda, kraapida; röövida, ära võtta; ägedalt, hoogsalt, jultunult midagi teha', lüüdi ruastada, roastada, ruaštada '(puruks) rebida, kriimustada; vägisi ära võtta' ja vepsa rastta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'. Lähedane tüvi on ka nt sõnas raasima.

rübima : rübida : rübin 'rübelema, rüsima, trügima, rübeldes tõttama'; mrd 'rügama, kiiresti tegema; üles võtma, haarama, kahmama'
On arvatud, et võib olla murdesõna rubima 'haarama; kiiresti töötama' variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. rubima läänemeresoome vasted on vadja ruvõta 'hakata, alata', soome ruveta 'hakata, alata'; van 'kinni võtta, kinni haarata; nakata', isuri ruveda 'hakata, alata', Aunuse karjala ruveta 'hakata, alata; pikali heita, peale istuda v ronida', lüüdi rubeta 'hakata, alata' ja vepsa rubeta 'kiirustades midagi teha', tüvi võib olla sama mis sõnas rubid. Kirjakeeles on rübima tähendus segunenud rübelema tähendustega.

rüüpama : rüübata : rüüpan 'sõõmu, lonksu, suutäit võtma; jooma; (ohtralt) alkohoolseid jooke pruukima, napsitama'
?algskandinaavia *driūpa
rootsi drypa 'tilkuma, nirisema; tilgutama'
liivi rīpõ, rǖpõ 'lusikaga süüa; lürpida, rüübata'
vadja rüüpätä 'rüübata, lonksata; (viina) juua'
soome ryypätä 'rüübata, juua, lonksata; viina võtta, napsitada'
isuri rüübädä 'rüübata, juua, lonksata'
Aunuse karjala rüüpätä, rüöpätä 'rüübata, juua, lonksata; viina võtta, napsitada'
lüüdi rüöpsäitä 'rüübata, juua'
On peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks.

rüüstama : rüüstata : rüüstan 'hävitades, röövides laastama, tühjaks, paljaks riisuma; lõhkuma ja lagastama'
● ? liivi rīštõ, rǖštõ 'haarata, kahmata, midagi vägivaldselt teha; kühveldada'
vadja rööset 'röövida, riisuda; varastada'
soome ryöstää 'röövida, riisuda; ära v endale võtta; end lahti rebida, valla pääseda'
isuri rööstää 'röövida, riisuda; ära võtta'
Aunuse karjala rüöstiä 'röövida, riisuda; ära võtta; tormata, kihutada [?]'
lüüdi rüöstäüdüdä 'end lahti rebida'
vepsa röstta 'välja kiskuda, kitkuda, tõmmata'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Vadja vaste võib olla isuri või soome keelest laenatud.

tabama : tabada : taban 'pihta minema; pihta saama; kinni püüdma, kätte saama, leidma; (ootamatult, kahjustavalt) osaks saama'
taba
?alggermaani *daƀan-
gooti ga-daban 'juhtuma'
vanainglise ge-dafen 'sobiv, sobilik'
liivi tabbõ 'ära mõistatada, lahendada, ära arvata'; tabā 'taba(lukk)'
vadja tavata 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda'
soome tavata 'kohata; kohtuda; peale sattuda, kätte saada; esineda, leiduda; pihta saada; pihta minna, puutuda; kobada, kombata'
isuri tavada 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda; püüda, katsuda, jõuda'
Aunuse karjala tavata 'eest leida; peale sattuda, kätte saada; (ootamatult) osaks saada; järele jõuda; kinni püüda; kätte võtta, haarata; ulatuda; puutuda, kinni jääda; kinnitada'
lüüdi tabata 'kätte saada, kinni püüda; eest leida'
vepsa tabata 'kätte saada, kinni püüda; kätte võtta, haarata; (ootamatult) osaks saada'
On ka arvatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi tupani̮ 'kokku leppima; sobima; sarnanema; juhtuma, sattuma', komi tope̮dni̮ 'vastu suruma, tihedalt sulgema; kinni pigistama (millegi vahel), pitsitama; embama; tihendama, ühte liitma, kokku lööma; lõpetama, valmis tegema; (ootamatult) osaks saama (nt valu, haiguse kohta)' ja ungari tapad '(millegi külge) kinni jääma v kleepuma, (millessegi) takerduma', tapaszt 'suruma'. taba on tegusõnatüvest moodustatud nimisõna. Vt ka taotlema ja tava.

taluma : taluda : talun 'vastu pidama, välja kannatama; sallima'; mrd 'kandma, tassima'
talutama
● ? vadja tallottaa, tallõtta 'talutada'
soome taluttaa 'talutada'; mrd talua 'talutada, juhtida; järgneda; ise hakkama saada'
isuri taluttaa 'talutada'
Aunuse karjala taluo 'talutada; viia; kaasa võtta; panna'
lüüdi taluda 'viia ja tagasi tuua; talutada; proovida (selga v jalga)'
vepsa taluda 'talutada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka talitama ja taltuma.

tarduma : tarduda : tardun '(jahtudes) kõvaks muutuma, hanguma, hüübima; jäigaks, liikumatuks muutuma, kangestuma'
On oletatud, et võib olla läänemeresoome või soome-ugri tüvi, mille vasted on vadja tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge v kinni hakata; nakata; mõjuda, puutuda', soome tarttua 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', isuri tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', Aunuse karjala tartuo 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada; mõjuda', lüüdi tarttuda 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada', vepsa tartta 'kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; juurduda; peale tulla, alata (haiguse kohta); hakata, alustada' ja võib-olla ungari tart 'hoidma; säilitama; pidama; arvama; kestma; pooleli v pidama jääma; suunduma; kaasa minema; kartma'. Seos selle tüvega on kaheldav tähenduserinevuse tõttu. Tähendust võib olla mõjutanud saksa erstarren 'kangestuma, jäigastuma; tahkuma'; piltl 'tarduma'. Vt ka tarretama.

tundma : tunda : tunnen 'aistinguid vastu võtma, organismi seisundeid tajuma; (hingelist elamust) kogema, läbi elama; aduma, (ette) aimama; mingit valdkonda teadma, millegi kohta teadmisi omama; kedagi v midagi mingi omaduse vms järgi teadma; kellegagi varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema; teadma v aru saama, kellega on tegu; kellegi olemust teadma ja mõistma'
tunnistama, tuttav
liivi tundõ 'aistinguid vastu võtta; tuttav olla, ära tunda; (üles) tunnistada'
vadja tuntõa 'tuttav olla, ära tunda; teada; kogeda; osata'
soome tuntea 'aistinguid vastu võtta; kogeda, läbi elada; teada; ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista'
isuri tuntia 'ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista; osata'
Aunuse karjala tundie, tuta 'tuttav olla, ära tunda; teada; (millestki) aru saada; osata'
lüüdi tutta, tuta 'tuttav olla, ära tunda'
vepsa tuntta 'teada; tuttav olla'
saami dovdat 'tunda; nõustuda, (üles) tunnistada'
udmurdi todi̮ni̮ '(ära) tundma; tajuma, kogema; teadma, oskama'
komi te̮dni̮ 'teadma; ära tundma; ära arvama, ära lahendama; ette nägema (üleloomuliku võimena)'
ungari tud 'teadma; oskama; suutma; saama, võima'
neenetsi tumtǝ- 'tuttav olema, ära tundma'
eenetsi tudu- 'teada saama, ära arvama, ära tundma'
nganassaani tumtǝ- 'ära arvama; meenutama'
kamassi tə̑mnə- 'teadma'
matori tumdǝ- 'ära tundma, märkama'
Uurali tüvi. tuttav on vana konsonanttüveline oleviku umbisikulise tegumoe kesksõna (< *tunt-ta-βa). Osa selle tüve tuletisi on keeleuuenduse ajal soome keelest kirjakeelde laenatud, nt tunnustama soome tunnustaa '(üles) tunnistada, omaks võtta, õigeks võtta; kinnitada, heaks kiita, aktsepteerida; (kõrgelt) hinnata; väljendada, avaldada'. Tuletise tunne kirjakeelset tähendust on mõjutanud soome tunne 'emotsioon, tundmus; taju(mine); (vaistlik) teadmine, aimdus'.

tõusma : tõusta : tõusen 'ülespoole, kõrgemale liikuma; kõrgemaks muutuma, kerkima; (taimede kohta:) tärkama, kasvama; kõrguma, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; (määralt, ulatuselt jne) suurenema, tugevnema, kiirenema; (tuju, meeleolu vms kohta:) paranema, ülenema; tekkima, ilmuma, (esile) tulema'
lõunaeesti nõsema, kirderanniku tous(e)ma, toisema
tõstma
liivi nūzõ 'ülespoole, kõrgemale liikuda'; nustõ 'ülespoole liigutada'
vadja nõisa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata; hakata v saada (tuleviku abitegusõnana); asendit muuta (aset võtta, asuda, ronida, minna, laskuda vms); minna, muutuda'; nõssaa 'ülespoole liigutada; (üles v läbi) kaevata; äratada, üles ajada'
soome nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; kõrgemaks muutuda, kerkida; kõrguda; kasvada, suureneda; paraneda; tekkida, ilmuda; alata'; nostaa 'ülespoole liigutada; üles võtta, korjata, noppida; parandada, edendada; püsti asetada; esile kutsuda, ärgitada, ajada; suurendada, lisada; välja v vastu võtta (nt raha)'
isuri noissa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata'; nostaa 'ülespoole liigutada'
Aunuse karjala nosta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; suureneda'; nostua 'ülespoole liigutada; kõrgemaks teha; ehitada, püsti panna; (midagi) alustada; suurendada, lisada'
lüüdi nosta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda'; nostada 'ülespoole liigutada'
vepsa nuu̯sta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; äratada; ülespoole liigutada'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et reeglipäratu muutus n > t tüve alguses on põhjaeesti murretes toimunud mõne t-algulise liite v grammatilise tunnuse mõjul, nt da-tegevusnimes *nous-ta > tõus-ta. tõstma on reeglipäratu esisilbi vokaaliarenguga läänemeresoome tuletis.

valdama : vallata : valdan 'võimusesse võtma; võimuses pidama; oskama, mõistma'
soome vallata 'võimust võtta; võimusesse võtta, vallutada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tähendust on mõjutanud ka vene vladét 'valdama, oskama'. Soome sõna on tuletis tüvest vald. valdama esineb ka murretes, kuid tähendab seal 'jaotama'.

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
vastama, vastik, vastne, vastu
liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.

viima : viia : viin 'lähemalt kaugemale toimetama'
viitma
indoeuroopa *wegh-e, *wegh-o
sanskriti váhati 'vedama; juhtima; koju viima; naiseks võtma'
ladina vehere 'kandma, vedama'
liivi vīdõ 'ära viia, kohale toimetada'
vadja viijjä 'viia, vedada'; veettää 'veeta; viita'
soome viedä 'viia'; viettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
isuri veejjä 'viia'; veettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
Aunuse karjala viijä 'viia; ära viia, ära võtta'; viettiä 'vedada, juhatada, viia; veeta'
lüüdi viedä 'viia'
vepsa veda 'viia'
koltasaami viikkâd 'viia'
ersa vijems 'viima'
mokša vims 'saatma'
udmurdi vaji̮ni̮ 'tooma'
komi vajni̮ 'tooma'
handi wŭ-, wu- 'võtma; ostma'
mansi wiγ- 'võtma; tooma; ostma'
ungari visz 'viima'; vesz 'võtma; ostma'
Vt ka veetlema, veetma ja veimed.

voos : voe : voot 'aastane viljasaak'
voodama
liivi ūož- liitsõnas ūožriggõz 'suverukis'
vadja voosi 'aasta'
soome vuosi 'aasta'
isuri voos 'aasta'
Aunuse karjala vuozi 'aasta'
lüüdi vuož 'aasta'
vepsa voź 'aasta'
saami vūhtii väljendis vūhtii váldit 'arvesse võtta'
lõunasaami voete 'komme, harjumus'
udmurdi va- liitsõnas vapum 'eluaeg, ajajärk; lõpp'
komi vo 'aasta'
? handi ɔᴧ, ɔt 'aasta'
Läänemeresoome-permi või soome-ugri tüvi. Handi sõna võib olla hilisem laen permi keeltest. On ka arvatud, et indoiraani laen, ← algindoiraani *vatas-, mille vaste on nt vanaindia vatsá- 'aasta; (üheaastane) vasikas'. Vt ka tunavu, tänavu, voon.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur