[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

abar : abara : abarat 'kolmekordse võrgulinaga kalavõrk'
apar, abarits
vene obór, oboréc 'kolmekordne võrk särje ja teiste kalade püüdmiseks'

ahtma : ahta : ahan 'vilja parsile kuivama tõstma; tihedalt üksteise kõrvale asetama, (täis) toppima'
lõunaeesti atma
vadja ahtaa 'ahta, vilja jm kuivama panna'
soome ahtaa 'toppida, kiiluda, laduda; vilja parsile kuivama panna'
isuri ahtaa 'vilja, võrke parsile kuivama panna'
Aunuse karjala ahtua 'vilja, võrke kuivama panna'
lüüdi ahtada 'vilja, võrke kuivama panna'
vepsa ahtta 'vilja jm kuivama panna'
lõunasaami voektenje 'maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks'
ersa aftuma 'võrk'
mokša aftə̑ms 'võrku, mõrda sisse panema; püünist üles seadma'
? mari optaš 'panema, asetama; laduma, kuhjama; kokku panema, ehitama; peale laadima; kummutama'
komi okti̮ni̮ 'püünist, raudu üles seadma'
handi eγət- 'üles riputama, kuivama panema; pooma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ahas.

kale1 : kale : kalet 'kalapüünis, paadi järel veetav võrkkott'
● ? soome kalin 'nooda teatud osavõrk'
vepsa kaľeg 'teatud kalavõrk'
? komi kule̮m 'seisevvõrk, püsivõrk'
? handi χaləw, χɔᴧəp 'võrk'
? mansi χūlǝp 'võrk'
? ungari háló 'võrk'
? eenetsi kuoðeseʔ 'võrk'
Võib olla uurali tüvi. Sõna on murretes levinud kitsal alal ja märgib spetsiifilist Võrtsjärvel kasutatavat kalapüünist.

natt1 : nata : natta 'riist vähkide püüdmiseks'
?alggermaani *natja-
vanaislandi net 'võrk'
vanarootsi næt 'võrk'
gooti nati 'võrk'
Germaani laenu on kaheldavaks peetud häälikulistel põhjustel. On oletatud, et samast allikast on laenatud näsi-. Eesti keelest on laenatud eestirootsi natt 'kalakahv'.

näsi- liitsõnas näsiniin 'eredavärviliste tugevasti lõhnavate õitega ning luuviljadega mürgine põõsas (Daphne)'
?alggermaani *natja
vanaislandi net 'võrk'
vanarootsi næt 'võrk'
gooti nati 'võrk'
vadja näsä liitsõnas näsäniini 'näsiniin'
soome näsiä 'näsiniin'
Germaani laenus kaheldakse suure tähenduserinevuse tõttu: pole teada, kas näsiniine niinest kooti võrke, nagu etümoloogia kinnitamiseks on väidetud. On oletatud, et samast allikast on laenatud natt1. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis näsa, põhjendusega, et näsiniine marjad kinnituvad otse varrele nagu nupud.

rind : rinna : rinda 'kaela ja kõhu vahelise kereosa eesmine osa; inimese piimanäärmest moodustuv poolkerajas paariline elund; (hrl mitm) hingamiselundkond, eriti kopsud; rida, viirg, riba, esi; millegi eesmine, etteulatuv osa'
liivi rīnda 'ülakeha eesmine osa; millegi eesmine osa; rida, rivi'
vadja rinta 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, esiosa'
soome rinta 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, esiosa; rinnak, mäenõlv; äär'
isuri rinda 'ülakeha eesmine osa; naiserind; mäenõlv, (pilve)rinnak'
Aunuse karjala rindu 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine; nooda pära, nooda päras olev tihedam võrk; rinnak, mäenõlv'
lüüdi rind(e͔) 'ülakeha eesmine osa; rinnaesine; nooda päras olev tihedam võrk'
vepsa ŕind 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, kaelus'
saami raddi 'ülakeha eesmine osa; naiserind; lauluhääl'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← algskandinaavia *strinða-, mille vasted on vanaislandi strind 'äär, külg; maa' ja norra strind 'viil, tükk; joon, rida; tugevaima vooluga koht'; tähenduserinevuse tõttu on seda kaheldavaks peetud.

sõel : sõela : sõela '(kõrgema äärega) võrk v korrapäraste avadega leht teatud osade eraldamiseks tahkest v vedelast ainest'
lõunaeesti sõgel, sõkl, kirderanniku seul(a), siul
alggermaani *sēþla
islandi sáld 'sõel'
vanarootsi sald, sāld 'sõel'
rootsi såll 'sõel'
liivi ggõl 'sõel'
vadja sigla 'sõel'
soome seula 'sõel'
isuri seegla 'sõel'
Aunuse karjala sieglu 'sõel'
lüüdi šiegl 'sõel'
vepsa segl 'sõel'

võrk : võrgu : võrku 'niidist, nöörist või traadist tehtud augustikuga kangas'
alggermaani *werko-
vanarootsi värk 'kalatõke'
rootsi mrd verke 'üle jõe ehitatud tõke, milles olevate aukude ette pannakse rüsad ja mõrrad'
liivi võrgõ 'võrk'
vadja võrkko 'võrk'
soome verkko 'võrk'
isuri verkko 'võrk; ämblikuvõrk'
Aunuse karjala verko 'võrk; ämblikuvõrk'
lüüdi verk 'võrk'
vepsa verk 'võrk; ämblikuvõrk'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur