[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

heljuma : heljuda : heljun 'õhus v vees (koos keskkonnaga) kergelt ja sujuvalt liikuma; kergelt hällima, õõtsuma'
◊ hõljuma
● soome mrd heljua, holjua 'õõtsuda, kõikuda, võnkuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huljuma.

kõikuma : kõikuda : kõigun 'edasi-tagasi v üles-alla liikuma, õõtsuma'
● soome keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
isuri keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
Aunuse karjala keikkuo 'kõikuda, kiikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *kaika-z 'kõverus, kaar' või ← algskandinaavia *skaikōn 'kõikuma, vankuma'. Vt ka keigar.

võnkuma : võnkuda : võngun 'edasi-tagasi või üles-alla liigutusi tegema'
● soome venkoilla 'keerutada; vingerdada; irvitada, nalja visata, naljatada'
karjala venkula 'laiskvorst, vedelvorst'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades vonklema ja võnks.