[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

loitsima : loitsida : loitsin 'lausuma, nõiduma'
← soome loitsia 'loitsida; nõiduda, võluda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal, kirderannikumurreteski on tüvi ilmselt soome keelest laenatud. Soome allikas võib olla vana tuletis kas looma tüvest või läänemeresoome-saami kaassõnatüvest, mille vaste on nt soome luo 'juurde'.

lummama : lummata : lumman '(ära) nõiduma, meeli segama; võluma, kütkestama'
● vadja lummata '(verejooksu) sulgeda (posimisega); verejooksu sulgeda'
soome lumota 'nõiduda, võluda; lummata, hurmata'
isuri lummada 'verejooksu sulgeda; teadvusetuks muuta'
karjala lumota, lumuo 'nõiduda, võluda, loitsida; nõiakunstiga ära rikkuda'
saami lapmut 'lummusse sattuda, võlutud olla'
mari lumaš '(märkamise, tähelepanu juhtimise kohta:) (kellegi) silmi pöörama'
Läänemeresoome-mari tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *klumō(ja)n-, mille vaste on nt norra mrd kluma 'keeletuks muutma'. Germaani laenude puhul on vastete olemasolu volga keeltes ebatavaline, kuid mitte võimatu, see eeldab suhteliselt varast laenamisaega.

võlu : võlu : võlu 'veetlus, hurm; nõidus'
○ lõunaeesti võhl(u) 'kade, tige, halb inimene'
← vanavene vŭlhvŭ 'nõid; ennustaja'
● liivi võl 'nõid, võlur'; võllõ 'võluda; lehmadelt piima varastada'
soome velho 'nõid, võlur; šamaan'
karjala velho 'nõid'
vepsa van volh 'nõid'
Vt ka võhr.