[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

mahti (ainult ainsuse osastav) 'aega, võimalust'
◊ mahitama
← alggermaani *maχti-z
vanainglise meaht, miht 'jõud, võim, võimekus'
vanasaksi maht 'jõud, võim'
gooti mahts 'jõud, võim'
← alggermaani *maχtu-z
vanaislandi máttr 'jõud, tervis'
● soome mahti 'võim; tugevus; jõud'
Aunuse karjala mahti 'viis, komme'
vepsa maht 'oskus'
Tüve on võinud mõjutada mahtuma ja vanarootsi makt 'võim, jõud', rootsi makt 'võim, jõud'. Teise seletuse järgi on tüve peetud nooremaks, vanarootsi laenuks eespool nimetatud sõnast, mis on kokku langenud tuletisega mahtuma tüvest.

riik : riigi : riiki 'inimühiskonna organisatsioonivorm, kindlal territooriumil suveräänset võimu teostav poliitiline organisatsioon'
← vanarootsi rīke 'võim, valitsus; riik, kuningriik'
← rootsi rike 'riik'
← alamsaksa rike 'riik; keiser'
Eesti keelest võivad olla laenatud vadja riikki 'riik; valitsus' ja isuri riikki 'riik'. Varem on laenatud tüve germaani vaste tuletis, rikas.

vald : valla : valda 'maakonda kuuluv omavalitsuslik haldusüksus; tegevus- v käsitluspiirkond, ala'
◊ valitsema, valla, vallatu
← alggermaani *walđa
rootsi våld 'võim, vägi; vägivald'
taani vold 'vägivald'
● liivi vālda 'võim, voli'
vadja valta 'vald; valdus; võim, voli'
soome valta 'võim; ülemvõim; voli, volitus'
isuri valta 'vald; suur, rikkalik; võim'
Aunuse karjala valdu 'voli; õigus; võim'
lüüdi vald(e͔) 'voli, vabadus; luba; tahe'
vepsa vald 'voli, vabadus; luba, õigus; võim'
valitsema on nõrgaastmeline tuletis, milles l on reeglipäratult lühenenud. Murretes esineb ka reeglipärane variant vallitsema. Vt ka valdama ja vallutama.

vara2 : vara : vara 'kellelegi kuuluvad asjad ja rahas hinnatavad õigused ning kohustused, miski (v keegi) väärtust omav'
◊ varu
← alggermaani *warā-
rootsi vara 'kaup'
saksa Ware 'kaup'
● liivi varā 'võim; varandus'
vadja vara 'vara, varandus; tagavara; jagu, varu; tugi, toetus'
soome vara 'tagavara, varu; vara, varandus'
isuri vara 'tagavara, varu; vara, varandus'
Aunuse karjala vara 'tagavara, varu; võimalus'
lüüdi vara 'tagavara, varu'
vepsa vara 'tagavara, varu'

voli : voli : voli 'õigus, võim, luba, meelevald, võimus'
○ vola, voola
← vene vólja 'tahe, võimus, meelevald, vabadus, voli'

võhm : võhma : võhma 'jõud, jaks'
Tõenäoliselt sama tüvi mis murdesõnas võhmas 'soosaar'. Sel juhul balti laen, ← balti *vešma, mille vasted on leedu vešėti 'vohama, rikkalikult kasvama'; vešlus 'lopsakas, viljakas'. Läänemeresoome keelte vasted on vadja Võhmas (oja nimi) ja soome vehmas 'haljas; lopsakas'; van kirjak 'karjamaa'; mrd 'noor lehtpuumets'. Teisalt on arvatud, et reeglipäratu variant sõnast võim, võima.

võim : võimu : võimu 'õigus v võimalus valitseda v käsutada kedagi, otsustada millegi üle' võima
● vadja võima 'jõud, võim'
soome voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'
isuri voima 'jõud, vägi; võim'
Aunuse karjala voima
lüüdi voim 'jõud, vägi, võim'
vepsa voimoita 'haiglane olema'

võima : võida : võin (näitab, et keegi saab, tohib, suudab, oskab midagi teha; väljendab tegevuse võimalikkust)
◊ võim, võimlema, võitma
● liivi võidõ 'võida, jõuda, suuta'; võitlõ 'võidelda; võistelda'
vadja võitaa 'võida, saada'; võima 'jõud, võim'; võittaa 'võita'
soome voida 'võida, suuta, saada'; voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'; voittaa 'võita'
isuri voijja 'võida, suuta'; voima 'jõud, vägi; võim'; voittaa 'võita'
Aunuse karjala voija 'võida, suuta; saada'; voimatoi 'haige'; voittua 'võita'
lüüdi voida 'võida, suuta'; voim 'jõud, vägi, võim'; voittada 'võita'
vepsa voida 'võida; saada; terve olla'; voimoita 'haiglane olla'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka võhm ja võistlema.

vägi : väe : väge 'jõud; suur rühm'
◊ väeti, väga, väitama
● liivi vä’g 'vägi, jõud, võim; väetis'
vadja vätši 'rahvas, inimesed; rahvas, rahvus'; väittiä '(ninapidi) vedada, tüssata'
soome väki 'rahvas, inimesed; vaatajaskond'; väittää 'väita; kinnitada'
isuri vägi 'rahvas, inimesed'; väittää 'vedada; tõmmata'
Aunuse karjala väki 'vägi, jõud; kangus'; väittiä, väistiä 'jagu saada'
lüüdi vägi 'vägi, jõud; suur hulk; üsna, päris'
vepsa vägi 'vägi, jõud; tugevus, kangus; suur hulk'
saami viehka 'üsna, üpris'
koltasaami viõkk 'jõud, vägi'
ersa vij 'jõud'
mokša vij 'jõud'
mari βij 'jõud, tugevus, vägi'
udmurdi -vi liitsõnas joz-vi 'liiges'
komi -vi liitsõnas je̮zvi 'liiges'
handi wej, wew 'jõud, vägi; võim; raske'
mansi wāγ 'jõud, vägi; võim'
Soome-ugri tüvi. Sõna algse tähenduse 'jõud' kõrvale on tekkinud teisene tähendus '(inim)hulk, mass'. väga on tekkinud tüve reeglipäratu lühenemise teel kaasaütleva vormist väega. Eesti keelest võib olla laenatud liivi väga, vä’ggõ 'väga; liiga'. Vt ka väitma.