[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

jõudma : jõuda : jõuan 'jaksama, suutma; tulema, saabuma'
jootu, jõud, jõude
liivi joudõ 'jõuda'; joud 'jõud'
vadja jõutua 'jõuda; edeneda; valmida, valmis saada; sattuda'
soome joutaa 'jõuda, mahti saada'; jouto 'jõudeaeg, vaba aeg'
isuri joutaa 'jõuda'
Aunuse karjala joudua 'jõuda, vaba aega omada; üle olla; võida'; joudo 'vaba aeg'
lüüdi ďoutta 'jõuda'; ďoud 'vaba aeg'
vepsa jouta 'aega omada, jõuda'
Läänemeresoome tüvi. jõude on vana da-tegevusnime viisiütleva vorm.

kehtama : kehata : kehtan 'julgema, söandama; raatsima, täidima'
kehtima
balti *geh1d-
leedu gėdytis 'häbenema, häbi tundma', gėda 'häbi'
soome kehdata 'julgeda, söandada; tihata; võida, sobida; viitsida'
isuri kehada 'viitsida'
Aunuse karjala kehtata 'viitsida, tahta'
lüüdi kiehtädä 'viitsida, tahta'
vepsa kehtta 'viitsida, tahta'
Võib olla varasem, eelbalti laen. kehtima on kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kõhetu.

mahtuma : mahtuda : mahun 'suuruselt, mõõtmetelt v koguselt kuhugi sobima v paigutatav olema'
liivi 'mahtuda, sobida'
vadja mahtua 'mahtuda'
soome mahtaa 'võida, parata, suuta'; mahtua 'mahtuda'
isuri mahtaa 'osata, suuta; võida', mahtua 'mahtuda, sobida'
karjala mahtuo 'mahtuda'
lüüdi mahtuda 'mahtuda'
vepsa mahtta 'osata; tahta, suvatseda'
ersa maštoms 'oskama, võima'
mokša maštǝms 'oskama, võima'
mari moštaš 'suutma, oskama, võima'
Läänemeresoome-volga tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *maǥ-, *maχt- (minevikutüvi), mille vasted on vanaislandi (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mátta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', vanarootsi magha 'suutma, võima, tahtma, tohtima', mātte (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', gooti mag (oleviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima', mahta (mineviku ains 1 ja 3P) 'suutma, võima, tahtma, tohtima'. Germaani päritolus on kaheldud häälikulistel põhjustel. Võimalik, et tähenduste 'võima, suutma' ja 'mahtuma' taustal on eri päritolu homonüümsed tüved või on omatüvi saanud germaani mõjutusi. Vt ka mahti.

saama : saada : saan 'kellegi omandusse, valdusse v kasutusse siirduma (lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne); kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema; omaks tulema enese tegevuse läbi; muutuma, kujunema, arenema; võimalik olema, võima'
saadik, saajad, saak, saati, saatma, saatus
algindoiraani *saj'h-
vanaindia sáhate (oleviku ains 3P) 'kukutab; suudab, peab vastu'
avesta hazah- 'vägivald, röövimine'
liivi sōdõ 'saada, tulla'
vadja saata 'saada, hankida, teenida; sattuda; saada, võida, tohtida'
soome saada 'saada; saavutada; võida, tohtida; tulla, pidada'
isuri saavva 'saada; hankida, tuua; võida'
Aunuse karjala suaja 'saada; võida, tohtida; sünnitada'
lüüdi suada 'saada; sünnitada; hakata; võida'
vepsa sada 'saada; hankida; võida, tohtida'
Kildini saami sākka̮d 'saada; hankida; sünnitada'
ersa sams 'tulema, saabuma; kellekski saama; kätte saama'
mokša sams 'tulema'
mari šuaš 'saabuma, tulema; jõudma, saavutama; kohtuma; sattuma'
komi suni̮ 'saabuma, kohtuma'
? neenetsi tæwa- 'tulema, saabuma, järele jõudma; tooma, viima'
? eenetsi tae-, toe- 'järele jõudma'
? nganassaani ťūʔa- 'järele jõudma'
? kamassi tu- 'tulema, saabuma'
Vt ka saabuma, saavutama, sai, sattuma.

suutma : suuta : suudan 'võima, jaksama, jõudma, võimeline olema'
liivi sõitõ 'suuta, saada, võida'
soome mrd suittaa 'saada, võida; suuta, jõuda; tasuda, mõtet olla; piisata', suuttaa 'võida, suuta, saada; tasuda, mõtet olla'
Aunuse karjala suittua 'koguda, varuda'
lüüdi suittada 'säästa, koguda'
Võib olla vana läänemeresoome tuletis suu tüvest.

taid : taiu : taidu 'oskus(ed), tarkus'
taidlema
soome taito 'oskus, võime; oskused, kunst'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka lõunaeesti murretes, kuid tähenduses 'aru, taip'. Tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on ka vadja taitaa 'osata', taitaa 'vist, võib-olla', isuri taitaa 'võida, võimalik olla' ja karjala taitoa 'osata; võida, võimalik olla'. See läänemeresoome tüvi on tõenäoliselt tuletis samast tüvest, mis sõnas taju. Vt ka taie.

tohtima : tohtida : tohin 'lubatud olema; (hrl koos eitusega, mingi tegevuse kohta) võimatu v sobimatu olema; võima, saama, maksma; söandama, julgema'
?indoeuroopa *dhers-
vanaindia dhárṣ-ati (oleviku ains 3P) 'julgeb'
liivi oḑõ 'tohtida, võida; julgeda, söandada'
vadja tõhtia 'tohtida, lubatud olla; julgeda, söandada'
soome tohtia 'julgeda, söandada'; mrd 'võida, saada'
isuri tohtia 'tohtida, lubatud olla; julgeda, söandada'
saami duostat 'julgeda, söandada'
mari toštaš 'tohtida, lubatud olla; julgeda, söandada'

või2 : või : võid 'piimast valmistatud toiduaine'
võidma, võik
liivi vȭidag 'või'; võidõ 'võida, määrida'
Salatsi liivi vui, ui 'või'
vadja või 'või; taimeõli'; võitaa 'võida, määrida'
soome voi 'või'; voitaa 'võida, määrida, õlitada'
isuri voi 'või'; voitaa 'võida, määrida; ära määrida'
Aunuse karjala voi 'või'; voidua 'määrida, võida'
lüüdi voi 'või; õli'; voitta 'võida, määrida'
vepsa voi 'või; õli'; voita 'võida; (valgeks) värvida'
saami vuodja 'või; vedel rasv; õli'; vuoidat 'määrida, võida; kihutada, tormata'
ersa oj 'või, rasv, õli'
mokša vaj 'või, rasv, õli'
mari üj 'või'
udmurdi ve̮j 'või, õli'
komi vi̮j 'või, õli; (kala)rasv'
handi wŏj 'või; pekk, rasv'
mansi wōj 'rasv'
ungari vaj 'või'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et varane indoiraani laen, ← algindoiraani *aǵya, mille vaste on vanaindia ājya- 'sulavõi ohverdamiseks'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka turgi keeltes: algturgi *baj, mille vaste on nt tatari maj 'või; rasv'. võik on tuletis omadussõnaliitega *-ikko.

võidma : võida : võian 'määrima; pühaks tegema, pühitsema' või2

võima : võida : võin (näitab, et keegi saab, tohib, suudab, oskab midagi teha; väljendab tegevuse võimalikkust)
võim, võimlema, võitma
liivi võidõ 'võida, jõuda, suuta'; võitlõ 'võidelda; võistelda'
vadja võitaa 'võida, saada'; võima 'jõud, võim'; võittaa 'võita'
soome voida 'võida, suuta, saada'; voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'; voittaa 'võita'
isuri voijja 'võida, suuta'; voima 'jõud, vägi; võim'; voittaa 'võita'
Aunuse karjala voija 'võida, suuta; saada'; voimatoi 'haige'; voittua 'võita'
lüüdi voida 'võida, suuta'; voim 'jõud, vägi, võim'; voittada 'võita'
vepsa voida 'võida; saada; terve olla'; voimoita 'haiglane olla'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka võhm ja võistlema.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur