[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aru1 : aru : aru 'mõistus, taip; selgus, seletus'
◊ arv, arvama
← algindoiraani
vanaindia arghá- 'hind, väärtus'
osseedi arğ 'hind, väärtus'
● liivi ōra 'mõte, arvamine', arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvo 'aru, mõistus; mõistatus', arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvo 'väärtus; au; hind', arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvo 'mõistus, aru; väärtus', arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvo 'väärtus, au', arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arv(o) 'hind, väärtus', arvata '(ära) arvata'
vepsa arv 'hind'
? ersa arśems 'mõtlema; arvama; kavatsema; lootma, soovima'
? mokša arśəms 'mõtlema'
? komi artavni̮ 'mõtlema'
ungari ár 'hind, tasu', áru 'kaup, toode'
Eesti keelest on laenatud liivi arū 'mõte, arvamine; arvutus' ning eestirootsi aro, äro 'mõistus, aru'; aro 'arv; arvutamine, arvestus; leping'; arot 'aru saama; järele mõtlema; arvama' ja ar(r)vat (← arvama). Vt ka are, arvustama.

ostma : osta : ostan 'raha eest omandama'
← indoeuroopa *wosā
heti waš 'ostma'
vanaindia vas-ná-m 'ostu-müügihind, väärtus'
● liivi vȯstõ 'osta'
vadja õssaa 'osta'
soome ostaa 'osta'
isuri ostaa 'osta'
Aunuse karjala ostua 'osta'
lüüdi ostada 'osta'
vepsa ostta 'osta'
saami oastit 'osta'
mari užalaš 'müüma, kauplema'
udmurdi vuz 'kaup', vuzani̮ 'müüma'
komi vuze̮s 'müüdav kaup; kaubavahetus', vuzavni̮ 'müüma'
mansi wāta- sõnas wāta-χum 'kaupmees', wātal- 'kauplema'
Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

tasu : tasu : tasu 'töö v teenuse eest saadav v makstav rahasumma vm materiaalne väärtus; hüvitus, kompensatsioon; meelehea; kättemaks' tasa

võrd 'mingi osa v üksuse ulatuses'
← alggermaani *werþa-
gooti wairþ 'hind, väärtus'
norra verd 'väärt; väärtus'
rootsi värd 'väärt; vääriline'
saksa wert 'armas, kallis; väärt; vääriline'
● vadja võrta liitsõnas sevvõrta 'sedavõrd, niipalju'
soome verran 'võrra, jagu, määral'
isuri verän liitsõnas sevverän 'sedavõrd'
Aunuse karjala verdu '-võrd'
lüüdi verž '-võrd'
vepsa verź liitsõnas miverź 'kui palju'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, väärt.