[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

ind1 : inna : inda 'emaslooma sugukihu'
alggermaani *inþōn
vanarootsi inna 'sooritus, saavutus'
liivi īnd(a) 'ind; jõud, energia; õelus, tigedus'
soome into 'ind; vaimustus; andumus'
Aunuse karjala into 'värv, välimus; elujõud, tervis; austus'
Vt ka ind2.

kimmel : kimli : kimlit 'valgeseguse karvaga kollakashall v hallikaspruun hobune; selline värv (hobusel)'
kimbel
alamsaksa schimmel 'kimmel (hobune)'

kiri : kirja : kirja 'graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks; (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks; (hrl mitm) dokument, ametlik paber; (kaunistav) muster'; van 'raamat; piibel'; mrd 'värvus; kirjusus'
kireslane, kirev, kirju
liivi kēra 'muster; trükikiri, kirjutatu; kirjatäht; paber kirjutatud teatega'
vadja tširja 'raamat; kirjutatu; kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; pass, dokument; tikand; värv(us)'
soome kirja 'raamat; nimekiri, register; dokument'; van 'paber kirjutatud teatega'; mrd 'joon, muster, märk'
isuri kirja 'raamat; paber kirjutatud teatega; muster'
Aunuse karjala kirju 'muster; raamat; kirjaoskus; kooliskäimine; nimekiri, register; paber kirjutatud teatega'
lüüdi kirď 'muster; kirjatäht'
vepsa kirj 'kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; muster; märk'
Läänemeresoome tüvi. Tuletistes kireslane ja kirev on -j- tüves välja langenud, kirju on vana *oi-liiteline tuletis. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķiris 'must härjavärss valge triibuga seljal'.

kold : kolla : kolda 'roomavate vartega igihaljas eostaim (Lycopodium)'
kollane, koltuma
balti
leedu gelta 'kollane värv, kollasus'
läti dzelta, dzelte 'kold'
liivi keldarikki 'varsakabi'
vadja kõlta 'kold; rebu, munakollane', kõltainõ 'kollane'
soome kelta 'kollane värv', keltainen 'kollane'
isuri keltain 'kollane'
Aunuse karjala kelda, keldaine 'kollane; kahvatu'
lüüdi kelda 'kold'; keldaińe 'kollane'
vepsa keld, küud 'kold'

laik : laigu : laiku 'ümbrusest värvitooni vm poolest erinev väike pinnaosa'
alggermaani *blaik(ij)ōn-, *blaika-z
vanaislandi bleika, bleikja 'valge värv', bleikr 'kahvatu, kahkjas'
soomerootsi bleka 'veel kasvavale puule kirvega löödud märk'
rootsi mrd blaikå 'valge koht maas'
● ? liivi laik 'lauguga loom; lauk looma otsaesisel'
vadja laikko 'narmas'
soome laikka, laikkale 'laastust suurem puutükk; liist; suur täpp', laikku, plaikku 'täpp, tähn, plekk'
Aunuse karjala laikku 'täpp; sula koht kevadjääs'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lõikama. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, pleekima.

leet- liitsõnas leethiir 'punakas- v hallikaspruuni ülapoolega pisinäriline (Clethrionomys)'
leedik
rootsi mrd let 'eseme v elusolendi värv, jume; (punakaspruun) värvaine'

raud : raua : rauda 'keemiline element, hõbehall hästi töödeldav raskmetall (Fe); sellest metallist ese(med)'
rautsik
alggermaani *rauđan-
vanaislandi rauði 'soomaak, millest rauda sulatati'
liivi rōda 'raud'
vadja rauta 'raud, malm, plekk; raudese; hobuseraud'
soome rauta 'raud; raudese; (mitm) püünisrauad; käerauad'
isuri rauda 'raud; raudese; hobuseraud; (mitm) suurauad'
Aunuse karjala raudu 'raud; rauast tugevdusdetail; (mitm) suurauad; püünisrauad; ahelad'
lüüdi raud(e͔) 'raud; (mitm) suurauad'
vepsa raud 'raud; tuleraud; (mitm) käärid, lambarauad; suurauad'
saami ruovdi 'raud; (mitm) püünisrauad; ahelad'
On ka oletatud, et tüvi on balti laen, ← balti *raudā, mille vaste on leedu rauda 'punane värv'. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka tungraud.

rõuged : rõugete : rõugeid (mitm) 'viirushaigus, millega kaasneb villiline, paranemisel arme jättev lööve'
kirderanniku rouged
● ? soome mrd rouka 'lepa, kase v kuuse koorest valmistatud võrkude ja nootade värvaine'
? Aunuse karjala rougu 'kase v lepa koore alumine punakaspruun kiht; kase v lepa koorest saadud parkimisaine v värv; parkkoor'
? lüüdi roug 'puukoore alumine punakaspruun kiht'
? vepsa roug 'lepa v kase koor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks'
Tüvi võib olla esitatud läänemeresoome sõnade vaste eeldusel, et rõugehaiguse nimetus on kujunenud sellega kaasneva lööbe värvuse järgi. See läänemeresoome tüvi võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rauđka, mille vaste on norra rokka 'rooste; vee või maapinna rauasisaldus'.

vaap : vaaba : vaapa 'glasuur'
vaav, vaab
võõp
vene vap, vápa 'värv'
On ka arvatud, et vanem, vanavene laen, ← vanavene vapŭ 'värv'.

võõp : võõba : võõpa 'värv, värvikiht' vaap

värv : värvi : värvi 'valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt erisuguseid nägemisaistinguid; sideainet ja pigmenti sisaldav aine esemete ja pindade katmiseks sellelt hajuva lainepikkuse muutmiseks'
alamsaksa verwe, varwe 'värv'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur