[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

särisema : säriseda : särisen 'kerget praginat meenutavat heli kuuldavale tooma'
○ lõunaeesti tsärisem(m)ä
● ? liivi tšärīkšõ 'pragiseda; sahiseda'
vadja šarisa 'kahiseda, sahiseda, krabiseda'
soome säristä 'ragiseda; krigiseda; käriseda'
isuri tšärissä 'praksuda; säriseda; ragiseda; krigiseda'
Aunuse karjala särištä 'väriseda'
lüüdi šäräitä, šärištä 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
vepsa säraita 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas särama. Lähedane tüvi on nt sõnades kärisema, lärisema, tärisema, värisema, särtsuma, sädistama. On arvatud, et tähendusi võib olla mõjutanud vene žárit’ 'praadima, küpsetama; kõrvetama'.

tudisema : tudiseda : tudisen 'värisema, vabisema; kergelt rappuma'
● ? vadja tutisõlla 'pigistada, vajutada'
soome tutista 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
Aunuse karjala tudišta 'väriseda, vabiseda, vappuda; kiiresti ja ebaselgelt rääkida'
lüüdi dudišta 'väriseda, vabiseda'
vepsa dudaita 'plagiseda (hammaste kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pudisema2 ja tödinal. Eesti keelest on laenatud eestirootsi dude 'vana jõuetu mees' (← tudi).

tõrkuma : tõrkuda : tõrgun 'mitte kuuletuma, vastu hakkama, vastu puiklema; (seadmete jms kohta:) ajutiste katkestustega töötama'; mrd 'rappuma, põruma'
Võib olla tuletis sõnast tõre, tore. Murdetähendust 'rappuma, põruma' algsemaks pidades on ka oletatud, et tüve vaste on saami doarggistit 'kõmiseda, täriseda; väriseda, vappuda, rappuda' ning võib-olla ka soome torkkua 'tukkuda, poolunes olla'; mrd 'ripneda, nookuda'; van srmt '(saba) liputada' ja karjala torkkuo 'kõikuda, õõtsuda, nõksuda'. Sel juhul võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi, lähedane tüvi on nt sõnas põrkama.

tärisema : täriseda : tärisen 'tugevat kärisevat v plekiselt kõlavat heli kuuldavale tooma'
● ? liivi dõ’ŗžõ 'väriseda, vabiseda, kõikuda'
vadja tärisä 'täriseda; kähiseda; kärisevat heli tekitada, kärinal katkeda; lobiseda'
soome täristä 'täriseda; väriseda, vappuda, rappuda'
isuri tärissä 'täriseda; väriseda, vappuda, rappuda'
Aunuse karjala tärištä 'täriseda; väriseda, vappuda, rappuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kärisema, lärisema, särisema, värisema. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa ťerńems 'tudisema, vabisema, värisema; õõtsuma'; ďirńems 'vurisema; sirisema, siristama; plärisema', mokša tarəms 'liikuma; vabisema, värisema; raputama'; dərnams 'plärisema; helisema, klirisema'.

tödinal 'pehme keelega, pudistades'
● isuri tödissä 'väriseda [?]'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Murretes on tuntud ka samatüveline tegusõna tödisema 'ebaselgelt rääkima'. Lähedane tüvi on nt sõnades tudisema, podisema, pudisema2 .

vabisema : vabiseda : vabisen 'värisema, võbisema'
◊ võbisema
● soome vapista 'vabiseda, väriseda'
isuri vavissa 'vabiseda, väriseda'
Aunuse karjala vabišta 'vabiseda, väriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades habisema, pabin, vubisema ja võdisema. Vt ka vappuma.

värisema : väriseda : värisen 'tahtmatult kiiresti ja väikese amplituudiga siia-sinna võnkeid tegema; vappuma, vibreerima'
● liivi ve’ržõ 'väriseda'
vadja värisä 'väriseda'
soome väristä 'väriseda, vabiseda; judiseda, lõdiseda'
isuri värissä 'väriseda, vabiseda'
Aunuse karjala värištä 'toriseda'
vepsa värišta 'nutta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lärisema, särisema ja tärisema.

ümisema : ümiseda : ümisen 'vaikselt ebamääraselt häälitsema; pomisema'
● vadja hümmisellä 'väriseda, võbiseda'
soome hymistä 'ümiseda, sumiseda; pomiseda'
isuri hümissä 'ümiseda, sumiseda; kumiseda'
Aunuse karjala hümištä 'ümiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jõma, kõmama, mõmisema, pomisema ja ühmama.