[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

värd : värra : värda 'ristand, hübriid'
◊ värdjas
? ← alggermaani *werdu-
gooti wairdus 'peremees'
vanarootsi värdh 'peremees; võõrustaja; patroon'
saksa Wirt 'söögimaja pidaja, kõrtsmik; peremees; võõrustaja, majaisand'
● soome van värttä 'abielurikkumine'
Vanemast murdekeelest tähenduses 'hoor, lits' registreeritud sõna võeti keeleuuenduse ajal kirjakeeles kasutusele uues tähenduses bioloogiaterminina.

värdjas : värdja : värdjat 'soerd, ebard; väärastunud psüühikaga inimene'; van 'sohilaps' värd

äbar : äbara : äbarat 'kehv, kidur, vilets, hädine'
● soome äpärä 'vallaslaps, sohilaps; värdjas'
Aunuse karjala äbäreh 'võsu, võrse; ädal; sohilaps'
lüüdi äbäreh 'laps; ädal'
Tüve on peetud teistes läänemeresoome keeltes esineva germaani laentüve eesvokaalseks variandiks, ← alggermaani *afaraz, mille vaste on vanaislandi afr 'teatud jook, kali [?], kaerajook [?]' ja vasted sugulaskeeltes soome apara 'pärm', Aunuse karjala abar 'raba, lõpp, pära', lüüdi apar 'raba, lõpp, pära', vepsa apar 'raba, lõpp, pära; puru, pudemed'. Vt ka äpardama.