[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lukk2 : luku : lukku 'vahend ukse, kaane, luugi vm sulgemiseks'
← alggermaani *lukōn-
vanaislandi loka 'lukk, riiv'
vanarootsi loka, luka 'värav, uks'
● vadja lukku, lukko 'lukk'
soome lukko 'lukk'
isuri lukku 'lukk'
Aunuse karjala lukku 'lukk'
lüüdi lukk(u) 'lukk'
vepsa lukkol 'lukk'
Läänemeresoome tegusõnatüvi, nt sõnas lukustama, võib olla eraldi germaani laen, ← alggermaani *luk-, mille vasted on nt vanaislandi lykja 'sulgema; lukku panema' ja vanarootsi lykkia 'sulgema; lukku panema'. Eesti keelest on laenatud läti luķis 'lukk, noalukk'.

mulk2 : mulgu : mulku 'läbiv auk, avaus; rõhtlattidega suletav avaus taras'
● liivi mulk 'läbikäiguava taras, värav'
soome mulkku 'värav'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüve vasted võivad olla ka vadja mulkku 'peenis', soome mulkku 'peenis', isuri mulkku 'peenis', Aunuse karjala mulkku 'mehe v isaslooma suguelund, munand; kalamari, kala munasari', vepsa muu̯kūńe 'munandikott'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Mulk 'rõhtlattidega suletav avaus taras' ja võib-olla ka läti mrd mulka 'lattidega avaus taras; madalam koht aiast üle käimiseks'.

rõht : rõhu : rõhtu 'horisontaalselt asetatud latt (taras, ukseaugu ees)'
○ kirderanniku rehu
◊ rõhud
← alggermaani *wreχtō-
alamsaksa wrechte 'tara, piirdeaed'
← indoeuroopa *r_eh₁to-, *r_eh₁tā-
norra rad 'rannikusuunaline pikk seljandik'
vanaislandi rǫð 'rida, järjekord; äär, külg'
vanarootsi radh 'rida'
● liivi rõ’ut 'kahe posti vahe taras (rõhtlati pikkus)'
soome rehto 'aiateivaste vahe; (ree) raam, sõrestik; pikk ehitis'; mrd 'heinakuivatusredeli teivaste vahe; kahe aia vaheline jätkukoht; ree v vankri äravõetav külg; õlgede v viljavihkude kuhi, vihkude rivi'
Aunuse karjala rehto 'aiateivaste vahe, osa aiast'
lüüdi rieht(o) 'aiateivaste vahe, osa aiast'
vepsa reht 'aiateivaste vahe, osa aiast; värav; sissepääs tarasse'
Sõna rõhud tugeva astme vormid on asendunud tüve rõhk vormidega, ilmselt rahvaetümoloogilise seostamise tõttu.

uks : ukse : ust 'hoone v ruumi sisse- ja väljapääsu sulgev tarind'
◊ uss-2
● liivi ukš 'uks'
vadja uhsi 'uks; jalgvärav; luuk'
soome mrd uksi 'uks; jalgvärav; luuk'
Aunuse karjala uksi 'uks; jalgvärav; luuk'
lüüdi ukš 'uks; jalgvärav; luuk'
vepsa ukś 'uks; jalgvärav; luuk'
saami uksa 'ukseava; uks; värav'
Läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on leedu uoksas 'avaus, õõnsus'. uss-2 liitsõnas ussaed on tüve lõunaeestiline variant, milles on toimunud muutus *ks › ss.

värav : värava : väravat 'müüris, aias v seinas olev sisse- ja väljapääsu võimaldav tarind; sellesarnane eraldi seisev tarind'
← vanavene verěja 'väravapost'
● liivi vǟ’rõd 'värav'
vadja väräjä 'värav'
soome veräjä 'värav'
isuri verrääjä 'värav'
Aunuse karjala veräi 'värav; välisuks'
lüüdi veräi, verai 'värav; välisuks'
vepsa vere͔i 'välisuks'

õu : õue : õue 'elamu ja kõrvalehitiste vaheline ala; hoov'
○ kirderanniku ou
● vadja õvvi 'siseõu'
soome ovi 'uks'
isuri ovi 'uks'
karjala ovi 'uks'
? mari omsa 'uks'
handi ɔw 'uks; värav; aknaava; jõesuue'
mansi āwi 'uks; värav'
neenetsi ńo 'uks; ukseava'
eenetsi no 'uks; sissekäik'
nganassaani ŋua 'uks'
sölkupi -a sõnas māta 'uks'
kamassi āje 'uks'
matori no, ńo 'uks'
Uurali tüvi. Teisalt on eesti sõna peetud alamsaksa laenuks samast allikast, millest on laenatud ka hoov. Vadja vaste on sel juhul laenatud eesti keelest.