[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lappama : lapata : lappan 'korduvate liigutustega kokku võtma v lahti andma; sorima, sirvima'
◊ laberik, laperdama, lapergune, lapik
● soome lappaa '(välja) laduda; toppida; (kokku) lapata; lahti kerida; voolata'
isuri lappaa 'lapata (võrku)'
Aunuse karjala lappua 'kokku voltida, lapata'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka labu.

lora : lora : lora 'tühi jutt, loba'
◊ lorisema, lorris, loru, lõrisema, lõrrama
● liivi lorīkšõ 'välja voolata; lobiseda'
vadja lorisa 'lobiseda'
soome lorista 'soriseda, loriseda; vuliseda, suliseda'
isuri loru 'lobiseja'
karjala lorissa 'soriseda, loriseda; vuliseda, suliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lira, lurisema, lärisema, lörisema, jorisema, korisema, norisema, sorama, torisema, lobama. Eesti keelest on laenatud liivi lorā 'hoopleja, kiidukukk'; lorū 'loba', eestirootsi låra 'rumal jutt', läti mrd lorāt, lorizāt 'lorama, lorisema' ja baltisaksa lorren 'lobisema, latrama'.

nõrisema : nõriseda : nõrisen 'nirisema, valguma'
◊ nõre
● liivi no’rrõ '(välja) nõrguda'
vadja nõrisa 'niriseda'
soome norua 'valguda, nõrguda, niriseda'
isuri noru 'renn'; norissa 'voolata, valguda, niriseda'
Aunuse karjala ńorišta, (š)ńorista 'valguda, niriseda; vuliseda; lirtsuda'
saami njoarrat 'valada (nt kohvi); niriseda, valguda; veest jääle v kaldale tulla (eriti veelindude kohta); koriseda (kõhu kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi.

porsuma : porsuda : porsun 'paisuma, tursuma, kohevile tõusma'; 'keemiliselt murenema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome pursua 'esile tungida; paisuda; välja nõrguda, niriseda; tulvata', isuri pursuttaa 'riideid pesta', karjala pursuo 'voolata, pladistada; poriseda, iriseda; tihkuda, turtsuda', lüüdi burzahtazou (oleviku ains 3P) 'pritsib', vepsa pursta 'nuusata; (täis, märjaks) pritsida'.

tursuma : tursuda : tursun 'vedeliku kogunemise tagajärjel paisuma, paistetama; vedeliku v niiskuse imendumise tõttu paisuma, porsuma'
● vadja turzottunnu 'tursunud, paistetanud'
soome tursuta, tursua 'välja nõrguda, niriseda, välja voolata, üle keeda'
Aunuse karjala turzot- 'paisuda, kerkida (nt leiva kohta)'
vepsa turzotada '(üles) paistetada, tursuda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka turske ja turtsuma.

valama : valada : valan 'kallama, nõust vm mahutist kallutades vedelikku vm ainet välja voolata laskma'
◊ valem, valu2
● liivi va’llõ 'valada, kallata'
vadja valaa 'valada, kallata; kasta'
soome valaa 'valada, kallata'
isuri vallaa 'valada, kallata'
Aunuse karjala valua 'voolata; tilkuda, niriseda'; valuo 'voolata'
lüüdi valada 'valada, kallata'
vepsa valada 'valada, kallata; puistata'
ersa valoms 'valama'
mokša valəms 'valama; kastma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletis valem tähendas algselt valamisvormi, hiljem võeti ülekantud tähenduses kasutusele matemaatika oskussõnana. Vt ka vale, valvama.