[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

nuuskama : nuusata : nuuskan 'tugeva tõukega õhku läbi nina välja surudes ninna kogunenud lima eemaldama; ninatubakat ninasse tõmbama; põleva peeru v tahi söestunud osa ära murdma'
◊ nuuskima, nuusutama
● liivi nūškõ 'nuusutada, haista; nina nuusata; peeru otsast sütt murda'
vadja nuuzgata 'nina nuusata; ninatubakat nuusata; peeru otsast sütt murda; nuusutada'
soome nuuskata 'ninatubakat nuusata, ninna tõmmata'
isuri nuuskia 'nuuskida, välja uurida'
Aunuse karjala ńuuskata 'häälekalt ninaga õhku vedada; ninatubakat nuusata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nooskama ja pruuskama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami noskit 'uriseda, uratada', ersa noskoms, noskams 'nohisema'. Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *snusk-, *snūsk-, mille vasted on rootsi mrd snuska 'nuusutama', snūsk(a) 'nuusutama, tuhnima' (sama laenuallikat on oletatud nuhkima puhul). Pigem on eri keeltes lähedased häälikuliselt ajendatud tüved rööpselt tekkinud. nuusutama on tuletis tüve nõrgast astmest.

nõudma : nõuda : nõuan 'mingit soovi, tahtmist (kategoorilises vormis) esitama; küsima; tungivalt vajama; millegi järel, midagi võtmas v viimas käima'
○ kirderanniku noudama
● soome noutaa 'ära tuua, järele minna, kohale toimetada'
Aunuse karjala noudua 'jälitada; järgida (nt teed, jälgi; käsku, eeskuju); välja uurida; küsida, välja nõuda; hoolida, huvitatud olla'
lüüdi nouta 'järgneda'
? saami njuvdit 'suruda, pigistada, vajutada, (laiaks) litsuda'
handi ńoχəl- 'jälitama, taga ajama'
mansi ńāwl- 'jälitama, taga ajama'
neenetsi ńoda- 'jälitama'
sölkupi ńō- 'jälitama'
matori nodə- 'jälitama'
Uurali tüvi.

tiirane : tiirase : tiirast 'ihar, himur, kiimaline'
● ? soome tiirata 'piiluda; kiigata'; mrd 'uudishimutseda, nuhkida, välja uurida'
? Aunuse karjala čiirotta- 'vihaselt, silmad pilukil vaadata'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

urg : uru : urgu 'maa sees v millegi all olev väiksem koobas, mida loom kasutab oma pesapaigana'; mrd 'väike oja'
◊ urgitsema
● liivi ūrga 'väike oja'
soome mrd urkama 'süvend, voolusäng'
Aunuse karjala urkku 'väike renn v vagu'
Võib olla tuletis läänemeresoome või soome-ugri tüvest, mille vasted on soome ura 'soon, uure; renn; rööbas; karjäär', lüüdi ura 'kaljulõhe', vepsa uru 'urg' ja võib-olla ka mokša urkškä 'rada'. Kohati on tüved org ja urg segunenud. Tüve vaste võib olla ka soome urkkia 'urgitseda; välja uurida; nuhkida'. Vt ka urve ja uurima.