[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

ihu : ihu : ihu 'inimese keha või selle mingi piirkond, eriti lihaosa v välispind'
vadja iho 'ihu, keha'
soome iho 'nahk; ihunahk'
isuri iho 'nahk'
Aunuse karjala iho 'nägu; välimus; põsk'
lüüdi ihot (mitm) 'nägu; nahk'
saami assi 'nahaaluskude'
? ersa jožo 'pind'
? mokša joža 'nahk'
? mäemari juž- liitsõnas južwǝt 'higi; vesivilli vedelik'
komi 'pind, pealmine kiht; välimine kiht v külg'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome sõna on tuletis tüvest iha.

ilme : ilme : ilmet 'iseloomu v psüühilise seisundi kajastus näol'
soome ilme 'ilme; välimus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on kirjakeeles moodustatud tuletis tüvest ilm, mis tuli käibele 19. sajandi keskel.

ind1 : inna : inda 'emaslooma sugukihu'
alggermaani *inþōn
vanarootsi inna 'sooritus, saavutus'
liivi īnd(a) 'ind; jõud, energia; õelus, tigedus'
soome into 'ind; vaimustus; andumus'
Aunuse karjala into 'värv, välimus; elujõud, tervis; austus'
Vt ka ind2.

karv : karva : karva 'loomade ja inimeste naha niitjas sarvainest moodustis; (looma) karvkate; värvus'; mrd 'sulg, suled; seisukord, olemus, välimus'
karune
balti
leedu gauras (hrl mitm gaurai) 'karv(ad); karvatutt; taime kiud'
läti gauri (mitm) 'häbemekarvad'
liivi kōra 'karv; udusulg; värvus'
vadja karva 'karv, harjas; värvus'
soome karva 'karv; karvkate'; mrd 'värvus; olemus, loomus'
isuri karva 'karv; värvus'
Aunuse karjala karvu 'karv; värvus; välimus'
lüüdi karv 'karv; värvus'
vepsa karv 'karvkate, kehakarvad; (karvkatte) värvus'

moodustama : moodustada : moodustan 'mingil kujul esinema, millegi koostisosa olema; millegi ilmumist v tekkimist esile kutsuma, põhjustama; asutama, organiseerima, looma'
soome muodostaa 'teha, valmistada, koostada; moodustada, endast kujutada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on germaani laen, ← alggermaani *mōto-, mille vasted on nt vanaislandi mót 'pilt; välimus; laad, viis', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'.

moondama : moondada : moondan 'teistsuguseks, teiseks muutma, teist, ebaharilikku kuju andma; vastase vaatluse ja luure eest varjama, maskeerima'
On arvatud, et tuletis vanema murdekeele sõnast mood (omastav mo(o)u) 'viis, laad', mille vasted on soome muoto 'vorm, kuju; nägu; viis', isuri moodo 'viis, komme', karjala muoto 'välimus; nägu, põsk; (käitumis)viis', vepsa mod 'inimese nägu'. See tüvi on germaani laen, ← alggermaani *mōta, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaislandi mót 'märk, tunnus; välimus; viis, komme', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'. On võinud tähenduselt seguneda sõnaga muundama, muu. Hiljem on laenatud germaani tüve saksa vaste, mood.

vurhv : vurhvi : vurhvi 'mukitud, üles löödud olek, välimus'
saksa Wurf 'vise, heide'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, vorp.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur