[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kilt : kilda : kilta 'kihilise ehitusega tahvliteks lõhestuv kivim'
? ← alamsaksa schilt 'kilp; vapp; silt, plaat; tasapind, väli'
On ka arvatud, et tüve kild2 variant. Hiljem on laenatud alamsaksa tüve saksa vaste, silt.

laam : laama : laama 'suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli'
● soome laama 'rikkalik, rohke'
karjala loama 'vesine nõgu, mülgas, lomp; suur ala'
? rootsisaami labmelet 'tormata välja suurte rühmadena'
? ersa lamo 'palju'
? mokša lama 'palju'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest võivad olla laenatud läti mrd lāmis 'kuivamiseks laiali laotatud hein; suur korrapäratu laik, plekk'; lāms 'suur, tasane; tükk maad'. Vt ka laamendama, laamits, lamakas.

põld : põllu : põldu 'haritav maa valdavalt lühiealiste kultuuride kasvatamiseks'
← alggermaani *felþo-
vanainglise feld 'väli, tasandik'
saksa Feld 'põld; väli'
rootsi fjäll 'mägi; tundur'
● vadja põlto 'põld'
soome pelto 'põld'
isuri peldo 'põld'
Aunuse karjala pelto 'põld'
lüüdi peld(o) 'põld'
vepsa püud 'põld'
Võib olla ka varasem laen, ← eelgermaani *pelto.

ruum : ruumi : ruumi 'see kolmemõõtmeline ja lõputu, kus kõik eksisteeriv paikneb ja toimub; mingi ala, piirkond; hoone vm sisemus v selle sisemuse vaheseintega eraldatud osa; millegi v kellegi kuhugi mahtumiseks piisav vaba koht; maht'
← alamsaksa rūm 'ruum, koht, lage väli'
Eesti keelest on laenatud vadja ruumi 'koht; ruum'.

sarg : sara : sarga 'maatükk, põllutükk'
◊ saras
● vadja sarka 'ühele perele kuuluv põllusiil, -riba külakogukonna maast; villane kangas'
soome sarka 'põllusiil; väli, põld; kalev'
isuri sarga 'põllusiil; kangas'
Aunuse karjala sargu 'riba, siil maastikul; tohuriba'
lüüdi sarg 'riba, siil, pael; kangas'
vepsa sarg 'riba; põllusiil'
saami suorgi 'haru, harunemiskoht; ala, valdkond'
neenetsi tarka '(puu, tee) haru'
eenetsi ago liitsõnas uden-ago 'käsi'
sölkupi tolka 'haru'
Võib olla uurali tüvi, kaheldav teiste soome-ugri vastete puudumise tõttu. On arvatud, et eesti kirjakeelde on sõna võetud kirderannikumurretest, kus võib olla soome keelest laenatud. Vt ka sara-2.

tander : tandri : tandrit 'lahingupaik, võitlusväli; tegevusväli'
◊ tanner
← soome tantere, tanner 'väli, plats; tander; (tasane) maa'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka murretes, nt kirderannikumurrete sõnas tandermik 'tallermaa' ning Hiiu murrakute sõnades tanderdama 'tallama', tanderma 'tallermaa'. Tegemist on läänemeresoome-saami või isegi uurali tüvega, mille vasted on ? isuri tandaroittaa 'ära määrida, mustaks sõtkuda', Aunuse karjala tanner '(kõvaks tallatud) maa; kuiv niit', lüüdi tander 'kõvaks tallatud maa', vepsa tandreh 'ära v maha tallatud koht', saami duottar 'tundur; tundra' ja võib-olla ka neenetsi tanǝʔ- 'tallama, sõtkuma', eenetsi tadduʔabo 'tallama, sõtkuma', kamassi tōńi- 'liikuma, rändama'.

vang2 : vangu : vangu 'sang, käepide; jõekäär'
← algindoiraani *u̮eŋkɔḥ 'painduma; kõver'
praakriti vaṅka- 'jõekäär'
● Salatsi liivi vaŋga 'jõeluht'
soome mrd vanko 'pika puuvarre otsa kinnitatud konks', vanki 'härgade konksukujuline ais; adra tüvipuu; vankrirattaid ühendav puu'
udmurdi vug 'sang, käepide; rattapöid'
komi vug 'käepide, sang'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist hilisema balti laenuga tüvest, mille vaste on preisi wangus 'võssakasvanud tammemets', või germaani laenuga, ← alggermaani *wangaz , mille vaste on vanaislandi vangr 'väli, niit'. Eesti keelest võib olla laenatud läti vanga 'sang, käepide; silmus'.

velsker : velskri : velskrit 'keskeriharidusega meditsiinitöötaja'
○ velskäär
← saksa Feldscher 'velsker'
Laenuallikas on liitsõna, Feld 'väli' + scheren 'pügama', algne tähendus oli 'välihabemeajaja, -lõikaja'. Habemeajajad tegid lahinguväljal ka lihtsamaid kirurgilisi operatsioone.

väle : väleda : väledat 'kärme, nobe'
● soome mrd väleä 'väle, kiire'
isuri väljää 'varsti, peagi'
karjala väleän 'kiiresti, kähku'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnades väli, välk, välu.

väli : välja : välja 'tasane metsatu maa-ala; piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa; suurema pinna osa; pidev mateeria vorm'
◊ välistama, väljas, väljendama
● liivi vēļa 'hõre'
Salatsi liivi vel, vell 'väli, õu, hoov'; velen 'väljas'
vadja väľľä 'väli'
soome väljä 'lai, lahe; avar, ruumikas; lõtv; hõre'
isuri väljä 'lai, lahe'
Aunuse karjala väľľü 'lai, lahe; avar; lõtv; vabadus, voli'
lüüdi väľľ(ü) 'lai, lahe'
vepsa väľ 'nõrk; lai, lahe; lõtv; lahja'
Läänemeresoome tüvi. Sõna on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on leedu valia 'tahe, voli'. Vt ka väle, välk, välmima, vältama ja välu.

välistama : välistada : välistan 'teist v teisi võimatuks v üleliigseks tegema, kõrvale jätma' väli

väljas 'kuskilt seest, alt v millestki ümbritsevast esil, koosseisust, hulgast, seast ära; pealispinnal; nähtaval' väli

väljendama : väljendada : väljendan '(mõtet v tunnet) edasi andma, avaldama' väli

välk : välgu : välku 'valgussähvatusena nähtav sädelahendus pilves'; mrd 'lagendik'
● soome välkkyä 'välkuda, särada, sätendada'
isuri välkküä 'vilkuda, välkuda'
karjala välkküö 'vilkuda, välkuda'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnades väle, väli ja välu. Eesti keelest on laenatud soome mrd välkky 'välk'.

välmima : välmida : välmin 'välja mõtlema, välja töötama'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi, moodustatud tüvede koondamisel sõnaühendist välja mõtlema ( väli ja mõtlema).

välp : välba : välpa 'korraline ajavahemik'
● ? soome mrd välppä 'sõelumiseks kasutatav hõre puuliistudest rest'; välppeä 'hõre; lihtne'
Võib olla vana tuletis tüvest väli. Hiiumaalt vanemast murdekeelest registreeritud sõna on võetud kasutusele tehnikaterminina.

vältama : väldata : vältan 'kestma; aega nõudma v võtma'; mrd 'hakkama saama, toime tulema'
◊ vältima
● vadja välttää 'vältida; kärsida, kannatada, läbeda, mallata'
soome välttää 'vältida'
isuri välttää 'vältida'
Aunuse karjala vältüö 'vältida, kõrvale hoida; kärvata'
Arvatavasti tuletis tüvest väli. Tuletise vältima tähendus on kirjakeelde keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud. Murretes tähendas vältima 'välja väänama, nikastama'.

välu : välu : välu '(väike) metsalagendik'; mrd 'jäätumata koht järves'
● soome mrd väly 'välk; (mitm) virmalised'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnades väle, väli ja välk .