[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kleenuke : kleenukese : kleenukest 'peene kondiga ja kõhn, nääpsuke'
○ leenuke
← alamsaksa klenik, klenlik 'peenike, õhuke, õrn, habras, graatsiline', klēn(e), klein(e) 'õhuke; peenike, õhuke, õrn, habras, graatsiline; väike, vähene, tähtsusetu'
On ka arvatud, et rootsi laen, ← rootsi klen 'nõrk, jõuetu, kidur, põdur, kehv; nigel, napp'. Sel juhul on laentüvele lisatud liited -u-ke.

napp1 : napa : nappa 'väike (puu)kauss v väike kaanega puunõu, karp'
← alggermaani *χnappa-z
vanaislandi hnappr 'kauss'
vanarootsi napper 'peeker, jooginõu'
● vadja naappa 'napp, (puu)kauss'
soome nappo 'kulp, kopsik; kapp (tõstmiseks)'; mrd 'põhjapõdralüpsik'
isuri naappa 'kulp'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või noorem, vanarootsi laen. On ka oletatud, et eesti sõna on veelgi hilisem, alamsaksa laen, ← alamsaksa nap 'kauss', kahtlemata on alamsaksa sõna eesti sõna mõjutanud. Hiljem on laenatud sama tüve rootsi vaste, napp2. Eesti keelest on laenatud läti mrd napītis 'väike (puu)nõu'.

näss : nässi : nässi 'väike, kängu jäänud, kidur'; mrd 'ihne'
◊ nässus
● ? soome van srmt nässi 'väike, napp'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jäss ja rässakas.

pisku : pisku : piskut 'vähene, napp; väike hulk, kogus' pisike

vähe 'pisut, natuke, veidi'
◊ väike
? ← alggermaani *wǣχa
vanainglise wāh 'peenike (jahu kohta)'
keskülemsaksa wæhe 'peen, hästi tehtud'
● vadja vähä 'vähe, natuke'
soome vähä 'vähene, napp'; vähän 'vähe, natuke'
isuri vähä 'vähe, natuke; vähene'
Aunuse karjala vähä 'väike; vähe, natuke; vähene'
lüüdi vähä 'vähene'
vepsa vähä 'vähe, natuke; vaevalt'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ka ersa vež- sõnades vežava 'noorema venna naine, pere noorim naine', vežaśke 'väike sõrm' ja mokša mrd viž 'väike'. vähe on murretes kasutusel ka omadussõnana 'väike, vähene'. Tuletises väike on h vokaalide vahelt kadunud.