[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
○ kirderanniku kauna
● soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

tilk : tilga : tilka 'väike kerajas v pirnjas vedeliku osake, piisk; väike kogus; ravimvedelik, mida manustamisel mõõdetakse tilgaviisi'
● liivi tīlka 'tilk'
vadja tilkka 'tilk'
soome tilkka 'tilk'
isuri tilkka 'tilk'
Aunuse karjala tilku 'tilk'
lüüdi ťilk 'tilk'
vepsa ťüukuińe 'tilgake; raas, natuke'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tilisema, tilksuma, tilpama, tiltsuma, tolk1, silgutama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tilk 'tilk; tilkuma' (tegusõnana ← tilkuma) ning läti mrd tilka 'jääpurikas; (tilkuv) sülg, ila'. Vt ka tilgastama ja tõlkjas.