[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 22 artiklit

helpima : helpida : helbin 'vedelat v vähe närimist nõudvat toitu (kiiresti) lusikaga sööma'; mrd 'midagi kiiresti tegema'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kaine : kaine : kainet 'mittejoobnud; karske, elukommetelt korralik; praktiliselt mõtlev; tunnetele vähe ruumi jättev'
kainik
soome kaino 'häbelik, arglik, tagasihoidlik'; mrd 'nõrk, kõhn, kahvatu; hoolimatu; kade'
isuri kainu 'häbelik, arglik'
karjala kainu, kaino 'häbelik, arglik'
Läänemeresoome tüvi. Kuna läänemeresoome vastete tähendus erineb, siis on mõnikord siiski kaheldud, kas sõna kuulub nendega etümoloogiliselt kokku. kainik on kirjakeeles loodud tuletis.

kauge : kauge : kauget 'pika vahemaa taga asuv; pika ajavahemikuga eraldatud; kellegagi v millegagi vähe ühist omav, raskesti mõistetav, võõras'
kaua
liivi kougi 'kauge', kougõn 'kaugel'
vadja kaukaa 'kauge', kaukaalla 'kaugel'
soome kaukainen 'kauge', kaukana 'kaugel'
isuri kauvan 'kaua', kauvaaks 'kauaks'
karjala kauvan 'kaua'
? ersa kuvaka 'pikk; piklik; pikaajaline', kuvať 'kaua'
? mokša kuvaka 'pikk', kuvať 'kaua'
? handi χŏw 'pikk; kauge; kaua'; χŏwən 'kaua; ammu; kaugel'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. On ka oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *χauχa-, mille vasted on saksa hoch 'kõrge; pikk' ja rootsi hög 'kõrge'; sel juhul on kaugemate sugulaskeelte vasted teise päritoluga. Tänapäeva läänemeresoome keeltes esineb tüvi ainult mitmesugustes tuletistes või tüvisõna *kauka käändevormidest kujunenud määrsõnades; kaua on vana viisiütleva käände vorm sellest tüvisõnast.

kebja : kebja : kebjat 'kärmas, nobe, kergejalgne; kaalult kerge'; mrd 'nõrk, nigel, kidur; mitte päris täie aruga'
liivi kievām 'kerge'
vadja tšebiä 'kerge'
soome kepeä 'kerge; vaba, sundimatu; kärmas, nobe; sujuv, nõtke', kevyt 'kerge; hõlpus; nõrk, vähene; vallatu, muretu, pealiskaudne'
Aunuse karjala kebjei 'kerge; hõlpus; kergesti seeditav; käbe, kergejalgne; kergemeelne'
lüüdi kebď(ed) 'kerge; hõlpus'
vepsa kebnei 'kerge; hõlpus'
saami geahpas, gehppes 'kerge'
? udmurdi kapč́i 'kerge'
? ungari kevés 'vähe; vähene'
? neenetsi śíb́a 'kerge'
? eenetsi sebi, šibi 'kerge'
? sölkupi śepu 'kerge'
? kamassi šш̄mke 'kerge; odav'
? matori kūhā, kīhā 'kerge'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Vt ka kebima ja keblakas.

kerge : kerge : kerget 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; meelelahutuslik; mitte täit mõõtu väljaandev; mitte eriti tugev, vähese mõjuga; kärmas, nobe; õhukesest materjalist; konstruktsioonilt mitte väga tugev; (pinnase kohta:) liivakas; (värvuse kohta:) õrn'
liivi kierdõ 'kärmas, nobe; virk'
vadja kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kärmas, nobe; kergemeelne; õhukesest materjalist'
soome kerkeä 'kärmas, nobe'; mrd 'kohev, kobe'
isuri kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kohev; kärmas, nobe; kiire (ajaperioodi kohta)'
Aunuse karjala kergie sõnaühendis kergien kezäžen 'kogu suve'
lüüdi kerged 'kiire (ajaperioodi kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kerkima.

laug3 : lau : laugu 'väikese nurga all kallakas, libajas; vähe keerdunud; tasane, leebe, pehme'
liivi lougõ 'aeglane; tasane'
vadja laukaa 'laug(e), vähe keerdunud (lõnga kohta)', lauku 'lauge; sirge'
soome mrd laukea 'tasane, lauskjas, madal; pehme, lõtv (lõng)'
isuri lauvvada 'lõdvemaks lasta; lõhkuda, lammutada, hävitada', lauvveda 'laguneda, katki minna'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas lauglema.

liru : liru : liru 'õhuke, hõre, vähe vastupidav' lira

mage : mageda : magedat 'vähe, nõrgalt soolane v soolatu; nõrgalt hapu, lääge; ebahuvitav'
maias
alggermaani *smakja-
alamsaksa smak 'maik, maitse'
keskülemsaksa smach 'maik, maitse'
vanainglise smæcc 'maik, maitse'
liivi magḑi, magdõ 'maitsev, magus', maigāz 'himukas, maias'
vadja makõa 'magus', maďďas 'maias; maiasmokk'
soome makea 'magus, maitsev', mrd maajas 'ablas, maias; maitsev, magus'
isuri makkiia 'magus; värske, hapnemata (leib); maitsev', magjas 'valiv; ablas, himukas'
Aunuse karjala magei 'magus; maitsev'
lüüdi maged 'magus, maitsev'
vepsa maged 'magus, maitsev'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnades magu1, maits(e)ma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi maiat 'ablas' (← maias). Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka mahkjas, maik.

närb : närva : närba 'isutu, vähe sööv, toitu liialt valiv; jõuetu, rauge'
närbuma, närvetuma
● ? soome van srmt, mrd närpeä 'närbunud, kurtunud; kurb'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

odav : odava : odavat 'vähe (raha) maksev, madala hinnaga; väärtusetu, tühine, labasusse kalduv'
vadja ootava 'odav'
soome mrd huotava 'odav, kerge, lihtne'
isuri hootava 'odav'
vepsa odau 'odav'
Läänemeresoome tüvi.

pisike : pisikese : pisikest '(väga) väike; lühiajaline; nõrk; tühine'
pisku, pisut
liivi piški 'väike'
vadja piški, pisukkõnõ 'väike'
soome mrd piskuinen 'väga väike'
vepsa piskuińe 'väga õhuke laast'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedase tüve vasted on Aunuse karjala pičukkaine 'pisike, tilluke', lüüdi pitš́um liitsõnas pitš́um-pikkaraińe 'väga väike', vepsa pičuińe 'väike'. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve peen variant. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi, kuid eri päritolu tüvesid on ka teistes keeltes, nt ungari pici 'tilluke, väike; natuke, vähe', mongoli biči-ken 'väga väike'. Eesti keelest on laenatud läti piziķis, pizuks 'pisike, põngerjas'.

pisut 'veidi, natuke, vähe(ke)' pisike

põgus : põgusa : põgusat 'kiiresti toimuv, mööduv v kaduv, lühiajaline; lühike ja üksikasjadesse mitte süüviv, mitte põhjalik; vähe märgatav v tajutav, kerge' pagema

ramb : ramma : ramba 'rammetu, nõrk, jõuetu; tiine, rase'
kirderanniku ramba
balti *ramba-
leedu rambus 'nüri, loid, laisk, liikumatu, kohmakas', rambėti 'laisaks muutuma, ennast vähe liigutama'
vadja rampa 'lonkur, lombakas; katkine, lõhkine, rebenenud'
soome rampa 'vigane, invaliid; lonkur, lombakas'
isuri ramba 'lonkur, lombakas'
Aunuse karjala rambu 'lonkur, lombakas'
lüüdi ramb(e͔) 'lonkur, lombakas'
vepsa ramb 'lonkur, lombakas'
saami rábbi 'korjus, raibe'
On peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *krampa- 'kõverdunud', mille vaste on rootsi krämpa 'häda, tõbi'. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

sugu1 : soo : sugu 'sigimist võimaldav rakkude, elundite ja isendite kahetaolisus; ühistest esivanematest põlvnevad isikud; põlvkond; sort'
soetama, suge, sugu2
liivi sug 'sugulane; sugu, sugulus; liik'
vadja suku 'suguselts, sugulased, suguvõsa; sugupool, sugu; sugupõlv; tõug, liik'
soome suku 'sugu, suguselts'
isuri sugu 'sugu, sugulased; tõug'
Aunuse karjala sugu 'sugu, suguselts'
lüüdi sugu liitsõnas suguheimo 'sugulane'
vepsa sugu 'sugu, suguselts'
saami sohka 'sugu, suguselts'
Võib olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *su-H-, mille vaste on vanaindia sū́te (oleviku ains 3P) 'sünnitab, sigitab'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi suko, soko, sogo 'suguvõsa, perekond; sugu, liik, tõug'; änt suko 'mitte sugugi', läti mrd suga, pa sugai 'vähe, vähehaaval' ja võib-olla ka läti mrd suga 'sugu, perekond; liik, tõug; järeltulijad'. Vt ka misuke, sihuke, suisa.

trips-traps-trull '(laste)mäng, kus üks mängija teeb kombineerimisel ruudustikku riste ja teine nulle, püüdes kumbki võita v saavutada viiki'
baltisaksa trips traps trull 'vähe, vähem, kõige vähem'

vaikne : vaikse : vaikset 'mitte vali, nõrgalt v vähe kuulda olev, tasane'
alggermaani *waika-
rootsi vek 'painduv, nõtke; nõrk'
saksa weich 'pehme, tüma; õrn, malbe'
soome vaieta 'vait jääda; vait olla'
isuri vaiketa 'vaikida, rahuneda'
Aunuse karjala vaikkaine 'vaikne'; vaikastuo 'vaikida'
lüüdi vaikkańi 'vaikselt, vait'
vepsa vaikńe 'vaikselt'
Vt ka vait.

veidi (väljendab lähemalt piiritlemata vähest määra v hulka) 'natuke, pisut'
On arvatud, et sõnas on vähe tüve reeglipäratu variant.

vähe 'pisut, natuke, veidi'
väike
?alggermaani *wǣχa
vanainglise wāh 'peenike (jahu kohta)'
keskülemsaksa wæhe 'peen, hästi tehtud'
vadja vähä 'vähe, natuke'
soome vähä 'vähene, napp'; vähän 'vähe, natuke'
isuri vähä 'vähe, natuke; vähene'
Aunuse karjala vähä 'väike; vähe, natuke; vähene'
lüüdi vähä 'vähene'
vepsa vähä 'vähe, natuke; vaevalt'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ka ersa vež- sõnades vežava 'noorema venna naine, pere noorim naine', vežaśke 'väike sõrm' ja mokša mrd viž 'väike'. vähe on murretes kasutusel ka omadussõnana 'väike, vähene'. Tuletises väike on h vokaalide vahelt kadunud.

väike : väikese : väikest 'mõõtmeilt, pinnalt, kogult, mahult alla keskmise' vähe

äsja 'väga vähe aega tagasi, nüüdsama'
On arvatud, et tüve vaste on soome äsken 'äsja'. Toodud kirjakeelde lõunaeesti murretest, kus ääsä, äisä tähendab 'samal päeval varem'. Kirjakeelne tähendus on soome keelest laenatud.

ürgama : ürjata : ürgan 'algama, algust tegema'
ürgne, ürik, üürike
liivi irgõ 'alata, alustada'; irg 'hetk, silmapilk'
soome van yrki 'hetk, viiv'
isuri ürtüä 'hakata'; üren 'vähe, veidi [?]'
Läänemeresoome tüvi. Vanemast murdekeelest on kirja pandud nimisõna ürg : üru 'algus'. Tuletised ürik ja üürike lähtuvad tüve nõrgast astmest, sõnas üürike on esisilbi vokaal reeglipäratult pikenenud. Vt ka üritama, üüratu ja üürgama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur