[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

iibama : iivata : iiban 'kasvama, suurenema, juurde võtma'
◊ iive
Sõna on toodud keeleuuenduse ajal oskussõnana kirjakeelde vanemast murdekeelest registreeritud tähenduses. Sama tüvi võib olla murdesõnas iibama 'kumama', mille variandid on iivama 'nõrguma, imbuma; hõõguma, hingitsema; aeglaselt liikuma' ja iimama 'nõrguma, imbuma; hingitsema; kumama'. Tähenduse 'aeglaselt liikuma' alusel on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome hiipiä 'hiilida', Aunuse karjala hiivuo 'hiilida; väga aeglaselt liikuda' ja lüüdi hiivoda 'hiilida', sel juhul läänemeresoome tüvi. Vt ka ihmjas ja iiveldama.