[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aare : aarde : aaret '(peidetud) väärisvara; miski v keegi väga väärtuslik'
← soome aarre 'varandus, vara'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on peetud germaani või skandinaavia laenuks, ← alggermaani *arđi-, mille vaste on nt vanaülemsaksa art 'kündmine', või ← algskandinaavia *arđo-, mille vaste on nt vanaislandi ǫrð (mitm arðir) 'saak, aastasaak'. Vt ka maare1.

ammu 'suhteliselt palju v pikka aega tagasi; liiatigi; alles'
● liivi amū 'ammu'
vadja ammu- liitsõnas ammuaikaa 'väga ammu'
soome ammoin 'vanasti, ammu'
isuri aamuin 'ammune; ammu'
Aunuse karjala ammui 'ammu'
lüüdi amu 'ammu'
vepsa amu 'ammu'
Läänemeresoome tüvi.

arg : ara : arga 'kergesti hirmu tundev, kartlik; häbelikult tagasihoidlik, uje; tundlik, hell'
← alggermaani *arǥa-z
vanaislandi argr 'arg, ebamehelik; kõlvatu'
vanarootsi argher 'arg; vilets, halb'
saksa arg 'halb, paha, kuri; väga, hullupööra'
● liivi ārga 'pelglik, kartlik'
vadja arka 'pelglik, kartlik; erk, kerge (une kohta)'
soome arka 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
isuri arga 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
Aunuse karjala argu 'pelglik, kartlik'
lüüdi arg 'pelglik, kartlik'
vepsa arg 'pelglik, kartlik'

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
◊ eraldi, eri, ära2, -äranis
← algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
● liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak ← soome erakko 'eremiit, erak', eriline ← soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev', eriti ← soome erittäin 'eriti, väga', eristama ← soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka eru.

ere : ereda : eredat 'väga hele, silmipimestav'
◊ ergama
● ? soome hereä 'pulbitsev, pakatav, ülevoolav; rohke, rikkalik'
? Aunuse karjala herei 'lõtv, mitte prink; ergas, tundlik'
? vepsa hered 'kiire, kärme, elav'
Võib olla sama tüvi mis sõnas erk. Sõnas ergama lähtub g tõenäoliselt vanast liitest.

hiigel- 'väga suur, tohutu' hiis

hind : hinna : hinda 'kauba väärtuse rahaline väljendus'
◊ hinne
● liivi īnda 'rikkus' väljendis vana īnda 'vana rikkus'; īnda 'hind'
vadja inta 'hind; tasu, palk'
soome hinta 'hind'
isuri hinda 'hind'
Aunuse karjala hindu 'hind'
lüüdi hind(e͔) 'hind; palk'
ersa čonda, čando 'pruudi lunaraha'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Liivi vaste tähendust 'hind' on mõjutanud eesti keel. On peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vaste on leedu šimtas 'sada; väga palju, suur hulk'.

ihkama : ihata : ihkan 'väga tahtma' iha

iibama : iivata : iiban 'kasvama, suurenema, juurde võtma'
◊ iive
Sõna on toodud keeleuuenduse ajal oskussõnana kirjakeelde vanemast murdekeelest registreeritud tähenduses. Sama tüvi võib olla murdesõnas iibama 'kumama', mille variandid on iivama 'nõrguma, imbuma; hõõguma, hingitsema; aeglaselt liikuma' ja iimama 'nõrguma, imbuma; hingitsema; kumama'. Tähenduse 'aeglaselt liikuma' alusel on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome hiipiä 'hiilida', Aunuse karjala hiivuo 'hiilida; väga aeglaselt liikuda' ja lüüdi hiivoda 'hiilida', sel juhul läänemeresoome tüvi. Vt ka ihmjas ja iiveldama.

iidamast väljendis iidamast ja aadamast 'väga ammustest aegadest'
Tõenäoliselt variant tüvest aadam, mis on tekkinud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

iidne : iidse : iidset 'ealt väga vana v ajaliselt väga kauge, muistne' hiis

ime : ime : imet 'üleloomulik, mõistusega seletamatu v väga üllatav, kummaline nähtus'
● liivi i’m 'ime'
vadja ime 'ime'
soome ihme 'ime; imelik, iseäralik'
isuri ihme 'ime'
Aunuse karjala imehüt 'kurb'
karjala imeh 'ime; naeratus, naer; kurb'
lüüdi imehtuda 'rõõmustada'
saami amas 'imelik, kummaline, võõras'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et (eel)balti laen, ← *ǵn̥-m-, mille vasted on läti zīme 'märk; tunnus' ja leedu žymė 'märk; tunnus; jälg'. Vt ka inimene.

joovastama : joovastada : joovastan 'purju panema, joobnuks tegema; vaimustusse viima, väga kaasa kiskuma' jooma

jäle : jäleda : jäledat 'väga vastumeelne, eemaletõukav, vastik'
◊ jälk
Arvatavasti häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas jõle. jälk on moodustatud vana liitega *-kki või *-kkä.

kange : kange : kanget 'paindumatu, jäik; jõult tugev; tubli, hakkaja; väga tugev, äge (nt valu); tugevatoimeline; visa, jonnakas; range, vali' kang1

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
● liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

kerge : kerge : kerget 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; meelelahutuslik; mitte täit mõõtu väljaandev; mitte eriti tugev, vähese mõjuga; kärmas, nobe; õhukesest materjalist; konstruktsioonilt mitte väga tugev; (pinnase kohta:) liivakas; (värvuse kohta:) õrn'
● liivi kierdõ 'kärmas, nobe; virk'
vadja kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kärmas, nobe; kergemeelne; õhukesest materjalist'
soome kerkeä 'kärmas, nobe'; mrd 'kohev, kobe'
isuri kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kohev; kärmas, nobe; kiire (ajaperioodi kohta)'
Aunuse karjala kergie sõnaühendis kergien kezäžen 'kogu suve'
lüüdi kerged 'kiire (ajaperioodi kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kerkima.

kimalane : kimalase : kimalast 'pesa pinnasesse v samblasse tegev karvane maamesilane (Bombus)'
● vadja tšimo, tšimolain 'mesilane; kimalane'
soome kimalainen 'kimalane'; mrd 'mesilane'
isuri kimalain 'mesilane; kimalane [?]'
Aunuse karjala kimaleh 'mesilane; kimalane'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas kime. On ka oletatud, et väga vana slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on vene šmel’ 'kimalane', kuid seda ei peeta kuigi usutavaks.

kirju : kirju : kirjut 'läbisegi mitmest värvusest, mitmevärviline; koostiselt v üldilmelt väga erinev ja ebaühtlane' kiri

kirs : kirre : kirt 'õhuke jääkord; kelts'; mrd 'kelme, kirme'
← balti
leedu skirsti 'peituma, varjuma; parkuma'; apskirsti 'jäätuma'
● liivi kirt, kirk 'väga õhuke jää'
vadja kirsi (omadussõna jää kohta)
soome kirsi 'kirs, kelts'
isuri kersi 'kirs, kelts'
Aunuse karjala kirzi 'kirs, kelts; paks pori'
lüüdi kirž, kirz(i) 'kirs, kelts'
On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille vaste on idahandi kärtǝγ 'jääkoorik hangel', see on häälikuliselt kaheldav. Vt ka kelts.

koos1 'ühe rühmana; väga lähestikku' kogu

kuiv : kuiva : kuiva 'veeta vm vedelikuta, väga vähese veega vm vedelikuga; niiskuseta'
● liivi kūja 'kuiv'
vadja kuiva 'kuiv'
soome kuiva 'kuiv'
isuri kuiva 'kuiv'
Aunuse karjala kuivu 'kuiv'
lüüdi kuiv 'kuiv'
vepsa kuiv 'kuiv'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüve vaste võib olla handi χǒjәm- 'vähenema, laskuma (veetaseme kohta)', kuid see on häälikuliselt kaheldav.

kurvits : kurvitsa : kurvitsat 'väga pika sirge noka ja valdavalt pruuni sulestikuga lind'
● vadja kurppa 'metskurvits'
soome kurppa 'kurvits, nepp'
Aunuse karjala kurmoi 'kurvits'
lüüdi guŕbiťš́ liitsõnas suoguŕbiťš́ 'metskurvits'
vepsa gurbič 'metskurvits'
? mari kurmə̑zak 'metskurvits'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi.

kuum : kuuma : kuuma 'kõrge temperatuuriga, väga soe, palav'
● liivi kūmi 'kuum'
vadja kuuma 'kuum; kuumus'
soome kuuma 'kuum'
isuri kuuma 'kuum; väga külm'
karjala kuuma 'kuum'
Läänemeresoome tüvi.

kõrb2 : kõrbe : kõrbet 'väga kuiv, väheste sademete ning hõreda taimkattega v hoopis taimkatteta ala troopika-, lähistroopika- v parasvöötmes' kõrb1

kõrisema : kõriseda : kõrisen 'katkelist, mitte väga teravat tärisevat heli tekitama' korisema

kõss : kõssu : kõssu 'väga vähene heli v hääl'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

lemm : lemme : lemme 'kiud, narmas, lible, helves'
◊ lemmel
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise seisukoha järgi võib olla murdesõna leemik 'tallevill' tüve variant. Selle tüve vasted on vadja leemina 'tallevill', soome mrd liemen 'tallevill; lapse juuksed', isuri leemina 'tallevill; lapse juuksed', Aunuse karjala liemen 'tallevill; ude (põskedel ja lõual); väga pehmed õrnad juuksed', lüüdi ľiemino 'tallevill', vepsa ľemgi̮ińe 'tallevill'; on arvatud, et võib olla sama tüvi mis leem. Vt ka lemmalts.

liig : liia : liiga 'vajadust, tavamäära ületav'
← balti
leedu liekas 'paaritu, ülearune, liigne', lykis 'ülejääk'
läti lieks 'liigne, ülearune, mittevajalik'
● ? liivi lȭiga liitsõnas lȭiga-usk 'ebausk'
vadja liikaa 'liiga, liialt; väga'
soome liika 'üleliigne; liig'
isuri liiga 'üleliigne; liig'
Aunuse karjala liigu 'üleliigne, tarbetu'
lüüdi ľiig 'liigne, tarbetu; paaritu (arv)'
vepsa ľīg 'liigne'
Rööplaenud võivad olla ersa ľija, mokša ľijä 'teine, muu' ja ersa ľijadoms 'üle jääma'.

lootma : loota : loodan 'midagi väga soovima; soovitu täideminekut uskuma'
● liivi lūotõ 'loota; usaldada'
soome luottaa 'usaldada, uskuda; loota'
isuri loottaa 'usaldada; uskuda'
karjala luottoa 'usaldada; uskuda; valitseda, määrata; edeneda, õnnestuda'
Tõenäoliselt tuletis kas looma tüvest või läänemeresoome-saami tüvest, mille vaste on nt soome luo 'juurde'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōtos 'lootus' (← lootus).

magama : magada : magan 'uneseisundis olema, mitte ärkvel olema'
? ← alggermaani *makō(ja)n-
vanainglise makian 'tegema'
vanasaksi makoian, makon 'tegema'
saksa machen 'tegema'
● liivi ma’ggõ 'magada, lamada'
vadja magata 'magada; lamada'
soome maata 'lamada, lebada; puhata, magada'
isuri makaahus 'karja magamiskoht; lamamis-, magamis-'
Aunuse karjala muata 'magada'
lüüdi magatta 'lamada; magada'
vepsa magata 'magada; lamada'
Läänemeresoome ja germaani sõnade tähenduslik seos on problemaatiline, germaani tegusõna tähendus on väga üldine. Siiski on tähenduselt lähedasi tuletisi, nt saksa gemach 'rahulik', Gemach 'rahu, puhkus; (magamis)tuba'. Varem võib olla laenatud tüve indoeuroopa vaste, maja.