[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

tops1 : topsi : topsi 'väiksem jooginõu; toos, karp millegi hoidmiseks'
? ← alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
? ← saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
On arvatud, et laentüvele on lisatud liitelaadne element -s. Varem võib olla laenatud alamsaksa ja saksa tüve germaani vaste, tupp. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd topsis 'vana plekktoos; käoking, kuldking (taim)'.

tupp : tupe : tuppe 'ümbritsev (kaitsev) moodustis v ese, ümbris, kest; emaslooma suguteede paaritu lõpposa, naise torujas sisesuguelund'
? ← alggermaani *duppa
alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
● liivi tup 'tupp, ümbris'
vadja tuppi 'tupp, ümbris'
soome tuppi 'tupp, ümbris'
isuri tuppe 'tupp, ümbris', tuppu 'juuksekrunn; (tupplehtedega kaetud) toores rabamurakas'
Aunuse karjala tuppi '(taime) nupp, (tupplehtedega kaetud) toores mari; tupp, ümbris'
lüüdi tuppi 'tohust marjanõu'
saami dohppa 'tupp, ümbris'
Hiljem võib olla laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tops1.

vurama : vurada : vuran 'sõitma, veerema; pidevat, suhteliselt ühtlast madalat vibreerivat heli kuuldavale laskma'
◊ vurr1, vurr2
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kurisema, lurisema, nurama, purisema, surisema ja võrama. vurr 'vunts' on osaline tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Schnurrbart 'vurrud, vuntsid' ja Schnurre 'vurr, ragisti, käristi'. Eesti keelest on laenatud vadja vurri 'vurrkann'.

vurr1 : vurri : vurri 'pöörlev keha; vurrkann' vurama