[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

vald : valla : valda 'maakonda kuuluv omavalitsuslik haldusüksus; tegevus- v käsitluspiirkond, ala'
◊ valitsema, valla, vallatu
← alggermaani *walđa
rootsi våld 'võim, vägi; vägivald'
taani vold 'vägivald'
● liivi vālda 'võim, voli'
vadja valta 'vald; valdus; võim, voli'
soome valta 'võim; ülemvõim; voli, volitus'
isuri valta 'vald; suur, rikkalik; võim'
Aunuse karjala valdu 'voli; õigus; võim'
lüüdi vald(e͔) 'voli, vabadus; luba; tahe'
vepsa vald 'voli, vabadus; luba, õigus; võim'
valitsema on nõrgaastmeline tuletis, milles l on reeglipäratult lühenenud. Murretes esineb ka reeglipärane variant vallitsema. Vt ka valdama ja vallutama.

voli : voli : voli 'õigus, võim, luba, meelevald, võimus'
○ vola, voola
← vene vólja 'tahe, võimus, meelevald, vabadus, voli'

väli : välja : välja 'tasane metsatu maa-ala; piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa; suurema pinna osa; pidev mateeria vorm'
◊ välistama, väljas, väljendama
● liivi vēļa 'hõre'
Salatsi liivi vel, vell 'väli, õu, hoov'; velen 'väljas'
vadja väľľä 'väli'
soome väljä 'lai, lahe; avar, ruumikas; lõtv; hõre'
isuri väljä 'lai, lahe'
Aunuse karjala väľľü 'lai, lahe; avar; lõtv; vabadus, voli'
lüüdi väľľ(ü) 'lai, lahe'
vepsa väľ 'nõrk; lai, lahe; lõtv; lahja'
Läänemeresoome tüvi. Sõna on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on leedu valia 'tahe, voli'. Vt ka väle, välk, välmima, vältama ja välu.