[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hudi : hudja : hutja 'ritv, latt; vits, vemmal'
◊ hutjama, udi, utjama
● liivi uḑā 'teivas paadi lükkamiseks'
soome van hutja 'loomade ajamiseks kasutatav vemmal; puuokstest tehtud luud'
isuri hudja 'paari meetri pikkune kaseritv'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas ubima. Eesti keelest on laenatud läti mrd uds 'pikk ritv, millega võrku üles tõstetakse'.

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

küüvits : küüvitsa : küüvitsat 'soodel ja rabadel kasvav igihaljas kääbuspõõsas (Andromeda polifolia)'; mrd 'näsiniin (Daphne mezereum)'
Vana liitsõna, küü + vits. Tänapäeval ei tajuta sõna enam liitsõnana, muutunud on rõhu- ja vältesuhted ning vastavalt sellele ka käänamine.

look : looga : looka 'u-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad'
◊ loogused
← vanavene luka 'käänak, kõverus, looge'
vene luká 'kõverus, käänd; (jõe)käär; sadulakaar', luk 'vibu, kaar'
● ? liivi lūok 'kaar; look'
vadja lookka 'look; vibu; (saani) kaar; painard, reeraami põikpuu'
soome luokka, luokki 'look'
isuri luokka 'look; kaar, vits'
karjala luokki 'look'
Sõna on esialgu arvatavasti tähendanud üldiselt kaart, kõveraks painutatud puud jms, sest otseselt rakendusriista tähendus vene vastetel puudub. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōk 'look hobuse rakendamisel' ja baltisaksa lok 'look'.

luda : luda : luda 'kiilja otsaga luust v puust tööriist tohu- ja niinetöödeks'
● soome mrd luta 'lõhestatud vits, millega kinnitatakse tohust torbiku painutatud nurgad; vahend tohutöödeks; pajukoore riba'
isuri luta 'vasika sääreluust vahend pajukoore rebimiseks'
karjala luta 'painduvast vitsast lõhestatud võru vikatitera kinnitamiseks, viha sidumiseks vms; pulk, millega kinnitatakse nt tohust nõu nurgad'
lüüdi luda 'vikati võru; reepaju otsi üksteisega ühendav toominga koorest tehtud põigiti side'
saami lohti 'kiil, (puit)vai'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka luga.

malakas : malaka : malakat 'jämedam ning pikem vits, kepp vms'
Võib olla reeglipäratu tuletis tüvest malk.

matar : matra : matart '(jäme) malk, malakas, madjakas'
◊ materdama
← balti
leedu mataras 'teivas, kang; rihm, piits'
läti matara 'ritv, vits, peenike latt', matars 'malakas, vemmal; suur mees'
● liivi matār 'kepp'

nüblik : nübliku : nüblikut 'tugev painduv vits' nüppel

nüppel : nüpli : nüplit 'tugev painduv vits'
◊ nüblik, nüpeldama
← alamsaksa knup(p)el 'malakas, vemmal, kaigas'
← saksa Knüppel 'malakas, vemmal, kaigas'
Samatüveline tegusõna nüpeldama võib samuti olla alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa knuppelen 'kaikaga, kepiga peksma' või ← saksa knüppeln 'peksma, malka andma'. Laenatud on teinegi samatüveline alamsaksa sõna või tüve rootsi vaste, niplis.

pahl : pahla : pahla mrd 'terava otsaga varb, varras'
← balti
leedu baslys 'teivas'
● vadja pahlis 'vai, teivas'
soome mrd pahla 'õngeritv, teivas, vits'

paju : paju : paju 'hrl niisketes kohtades kasvav kerge puiduga põõsas v lehtpuu (Salix)'
● liivi pa’i 'paju'
vadja paju 'paju; ree painard'
soome paju 'paju; vits; ree painard'
isuri paju 'paju; ree painard'
Aunuse karjala paju 'paju'
lüüdi paju 'paju; ree painard'
vepsa paju 'pajukoor'
? udmurdi baď(pu) 'paju'
? komi baď(pu) 'paju'
? ungari fagyal 'liguster'
? neenetsi ṕewᵊ 'paju sisekoor'
? sölkupi pe̮ 'paju v muu puu koor'
? kamassi po 'pärna koor; pajuoks'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad häälikulistel ja tähenduslikel põhjustel.

pand : panna : panda mrd 'millegi toestamiseks, kinnitamiseks, ühendamiseks kasutatav looka v rõngaks painutatud tugev vits'; 'võru, vibu, sang'
← alggermaani *banda-
vanaislandi band 'pael, side; köidik, rihm'
rootsi band 'pael, side, lint; köidik, ahel, rihm'
saksa Band 'pael, lint, vits; köidik, ahel'
● liivi pānda 'põikpuu; hing, sagar'
soome panta 'võru, rõngas; pannal'
Läänemeresoome keeltes on võinud tähendust mõjutada häälikuliselt lähedane tüvi pang, vrd nt murdesõna pang (: panga) 'pand, sang'.

pats1 : patsi : patsi 'juuksepalmik'
On arvatud, et võib olla lühenenud variant murdesõnast patakas 'vits, malakas', mis on laenatud vene keelest, ← vene batóg 'kepp, toigas; peksukepp, roosk', mrd badág, badók, padóg 'kepp, sau, vits'.

penn : penni : penni 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
○ pend
? ← alamsaksa bent 'nöör, (tünni)vits'
? ← rootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; katusesarikate v laevakaarte paar, ühendav palk jms'
On ka arvatud, et võib olla eestirootsi laen, ← eestirootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; kaldpuu väraval', kuid eesti sõna laia murdeleviku tõttu on see vähem tõenäoline.

raag1 : rao : raagu '(lehtedeta, kuiv) peen oks, vitsake; õie v vilja vars'; mrd '(purje)raa; varras; kaevukook; osuti'
← alggermaani *raχō
vanaislandi rá 'ritv, latt; (purje)raa'
alamsaksa rā '(purje)raa'
saksa Rah, Rahe '(purje)raa'
rootsi rå '(purje)raa'
● liivi rōgõz 'hagu, maharaiutud võsa'
vadja raaka 'oks, vits; (purje)raa', raaku 'oks, vits'
soome raaka '(purje)raa'; mrd 'ritv, latt; vart'
isuri raaga 'koot, pint'
Aunuse karjala ruagu '(õnge)ritv, latt, roigas; mõõdupuu, süllapuu, süld; (purje)raa; raagus; kõhn, halva väljanägemisega'
lüüdi ruag 'õngeritv, jäme vits, latt; karvutu, hõredakarvaline (nt saba kohta)'
vepsa rag 'jäme vits, ritv, latt'
Hiljem on laenatud sama tüve alamsaksa või saksa vaste, raa. Vt ka raag-3.

risu : risu : risu 'metsaalused pudemed (lehed, okkad, oksad), praht, prügi, rämps; tarbetu koli, miski katkine v tarvitamiskõlbmatu; roju, reo'
◊ risuma
● soome risu 'raag, (kuivanud) oks'
Aunuse karjala rizu 'kuivanud oksaraag; vana, lagunenud ehitis; kõbi, tudi; niru, kribal'
lüüdi rižu 'kuivanud oksaraag; (mitm) metsaalused pudemed'
? vepsa ŕizu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina-, õlgede jms) riismed'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ris 'oksad; hagu; vits', kuid see ei ole häälikulistel põhjustel usutav. Eesti keelest on laenatud liivi rizū 'koli' ning eestirootsi riso 'praht, koli'.

roigas : roika : roigast 'jämedam vits v kaigas, malakas, vemmal' rood1

rood1 : roo : roodu 'kandvam tugi- v kinnitusosa (nt kalal, sulel, pussnoal, viilil); juht- ja tugikoe kimbud lehelabas'
◊ roigas
← alggermaani *rōđā-, *rōđōn
vanaislandi róða 'vits, teivas'
rootsi rod 'aiateivas'
saksa Rute 'vits, ritv'
← alggermaani *trōđā-, *trōđōn
vanaislandi tróð 'roovitis', tróða 'teivas'
rootsi mrd trod 'aiaroikad, teibad, katuselatid'
● liivi rūod 'noatera'
vadja rooto 'rood, roots; kalaluu; luu; roie, ribi; noaselg'
soome ruoto '(lehe-, sule-, noa- jms) rood; selja- v sabaluud; (kala)luu'
isuri roodo 'kalaluu; selgroog; vikati tera silma pool olev mügarik'
Aunuse karjala ruodu 'kalaluu'
lüüdi ruod 'kalaluu'
vepsa rod 'kalaluu'
Tuletises roigas on tüve silbid koondunud, ‹ roodikas. Vt ka roog2, roosk, roots.

roosk : roosa : rooska 'piits, kantsik, nuut'
← vene rózga 'vits, roosk; (hrl mitm) vitsahoobid, peks, ihunuhtlus'
Häälikulistel põhjustel on laenamist vene keelest ka kaheldavaks peetud. Erandlik häälikuline kuju võib olla tekkinud segunemisel mõne teise tüvega, nt rood1.

rõuk2 : rõugu : rõuku 'vankrikorvi püstne külgtugi'
○ kirderanniku rouk
● ? soome roukku 'tööreele koorma toeks pandav põikpalk'; mrd 'vits, millega kinnitatakse ree külgpuu'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd rauka '(vankri)rõuk; pulk, tikk'. Vt ka rõuk1.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
● liivi sie’bbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.

siduma : siduda : seon 'nööri, paela, keti vms abil v muidu sõlmides kinnitama, ühendama, köitma; (haava) mähisega katma; ühendama, liitma; imama'
? ← indoeuroopa *sēi-, *sī-, *sei-
vanaindia si- sõnas sinā́ti, syáti 'seob'
● liivi si’ddõ 'siduda'
vadja sitoa 'siduda; (varrastel) kududa'
soome sitoa 'siduda'
isuri sittooa 'siduda'
Aunuse karjala siduo 'siduda'
lüüdi šidoda 'siduda'
vepsa sidoda 'siduda; kududa, heegeldada'
ersa sodoms 'siduma'
mokša sotəms 'siduma'
? mari šüδə̑š '(tünni)vits'
Võimalikule laenatud tüvele on lisatud oma liide.

teivas : teiba : teivast 'latist lühem ümar tarbepuu; püst- v rõhttara vitstega ühendatud paariline tugielement'
○ lõunaeesti saivass, saibass
← balti
leedu stiebas 'mast; kõrs, vars'
läti stiba 'vits, varb'
● liivi tāibaz '(aia)teivas, latt'
vadja seiväs 'teivas'
soome seiväs 'teivas; varras; latt, roovik; kärbis'
isuri seiväs 'teivas'
Aunuse karjala seiväs 'teivas'
lüüdi šeibäz 'teivas'
vepsa sii̯baz 'teivas'

udi : udja : utja 'ritv, latt; vemmal, vits' hudi

varb : varva : varba 'peen kepp või varras'
◊ varvas
● liivi vārbaz 'varvas'
vadja varpa 'varb, raag; (lehe)roots; neiu'; varvas 'varvas'
soome varpa, varpu 'vits, raag, oks; puhmas'; varvas 'varvas'
Aunuse karjala varbu 'vits, raag'; varvas 'varvas'
lüüdi barb(e͔) 'vits, raag'; barbaz 'varvas'
vepsa barb 'vits, raag; varb, varras'; barbaz 'varvas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka varrud, võru.

vemmal : vembla : vemmalt 'jäme vits, malakas; vembumees, vigurivänt'
● soome vemmel 'look', kõnek vempele 'asi, riist'
isuri vemmel 'look'
Aunuse karjala vemmel, bemmel 'look; kaar; vikerkaar'
lüüdi bembeľ 'look'
vepsa bembeľ 'look'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd vembele 'vits, vemmal'. Vt ka vemp.

virb : virva : virba 'noor kasv, võsu, väike haljas oks'
◊ virves
← balti
leedu virbas 'vits, väät; varb'
läti virbs 'peenike pulk; varb; ritv'
● liivi vīrba 'pulk; praevarras; kudumisvarras'
vadja virpi 'habras noor naine'
soome virpi 'virb; oks, raag'

vits : vitsa : vitsa 'peen painduv oks'
← vene vítsa 'vits'
● liivi vitsā 'vits, roosk'
vadja vittsa 'vits, raag, roosk'
soome vitsa 'vits; aiavits; vitsavõru'
isuri vitsa 'vits; aiavits'
Aunuse karjala vičču 'vits; aiavits'
lüüdi vittš 'vits'
vepsa vic 'vits'
Tõenäoliselt varane vene laen. Teisalt on oletatud ka vastupidist laenusuhet. Sõna on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *wiþjā. Vt ka küüvits.

võru : võru : võru 'rõngas või vits millegi ümber; kaarjas joon või moodustis'
○ lõunaeesti vahr, kirderanniku varo
● vadja varo 'võru, rõngas; puunõu vits'
soome varho 'uure, soon; vagu, rattajälg'
On arvatud, et tüve varb variant. Vt ka võra ja võre.

väät : väädi : vääti 'väänduv taimevars; oks, vits'
● soome mrd väätti 'vits'
Tõenäoliselt tuletis väänama tüve variandist (*väänt-tä- > *väättä-).