[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

apama : apada : apan lastek 'jooma'
● soome appaa 'süüa, ahmida; visata, toppida'
Aunuse karjala ape 'loomasööt, hekslid'
lüüdi ape͔ 'sulp, rokk'
vepsa apta 'süüa, ahmida'
saami vuohpput 'ahmida, kiiruga süüa'
Läänemeresoome-saami tüvi.

heitma : heita : heidan 'viskama, paiskama'
? ← alggermaani *sēja
gooti saian 'külvama'
saksa säen 'külvama'
● liivi eitõ 'heita, visata; loopida; muutuda, minna'
vadja eittää 'heita; maha jätta, hüljata; (järele) jätta, lakata; seljast, jalast, peast võtta; riidest lahti võtta'
soome heittää 'heita, visata; esitada, esile tuua; kõrvale jätta'
isuri heittää 'heita; kõrvale jätta; seljast võtta; järele jätta'
Aunuse karjala heittiä 'panna, asetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
lüüdi heiťťädä 'kõrvale jätta, käest ära panna; alla lasta, langetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
vepsa hii̯tta 'võtta, välja võtta; järele jätta, lõpetada; seljast võtta'
Ühesilbilisele laentüvele on lisatud liide *-ttä. Vt ka heituma.

looma : luua : loon 'tekitama, tekkimise v olemasolu põhjuseks olema'
◊ lojus, loode, loodus, loom, loomus, loonus-, lõim
● liivi lūodõ 'ehitada; luua, midagi looma hakata'
vadja luvva 'luua, rajada; (kangast, sukka jne) luua, (kudumist) alustada; uudismaad teha; kuhja luua v teha; (sõnnikut vankrile koormasse) tõsta; võrke v noota vette lasta; (praamiga, parvega jne) üle vedada'
soome luoda 'luua; tekitada, sünnitada, kujundada; kühveldada, rookida; käärida, üles luua'
isuri loovva 'visata, loopida; võrke vette lasta; (kangast) luua; enneaegselt poegida'
Aunuse karjala luvva 'heinakuhja teha; (kangast) luua; visata, loopida, heita'
lüüdi luoda '(kangast) luua; kuhja teha; (sõnnikut koormasse) tõsta'
vepsa loda '(kangast) luua; uudismaad teha; kuhja teha'
Lule saami låkŋōt, lågŋit 'tõsta', låkŋånit 'tõusta, õhku tõusta'
? ersa ľijems '(kangast) looma; (viisku) alustama'
? mokša ľijəms '(kangast) looma; (viisku) alustama'
mari loŋaš 'tuulama; (pead) raputama; kiikuma, õõtsuma; kiigutama, kõigutama, väristama'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-volga tüvi. Esialgne tähendus on olnud ilmselt 'heitma, üles v ära viskama'. Tuletise lõim tüves on toimunud muutus o › õ. Tuletis lojus on ilmselt moodustatud mineviku kesksõnast ja s-liitest ning tähendus on olnud 'loodu', hiljem on tähendus kitsenenud, nt soome van srmt luodus 'loodud olend, koduloom'. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi van lojū 'mära'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōm 'noodavedu; noodatäis; üks noodaveo kord' (← loomus 'noodatäis kalu; üks noodaveo kord; kalasaak üldse') ning liivi või eesti keelest läti loms 'kalasaak', mrd luōma 'kalasaak; püügikoht; -kord'. Vt ka loe, loobuma, looja, loopima, loosklema, loovutama.

luisk : luisu : luisku 'hrl mingist abrasiivist teritusvahend tööriista käsitsi teritamiseks'
◊ luiskama
● vadja luiska 'luisk, kõvasi', luizgata 'luisuga teritada; valetada; visata; lüüa'
soome luiska 'luisk, kõvasi'
isuri luiska 'luisk, kõvasi'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi on sõnas luiskama 'valetama'. Vt ka liusk.

lükkama : lükata : lükkan 'tõugete v pideva surumisega liikuma panema v liikumas hoidma'
● liivi likkõ, lükkõ 'tõugata, lükata'
vadja lütšätä 'lükkida, läbi v sisse ajada, pista'
soome lykätä 'lükata'
isuri lükkiä 'lükata'
Aunuse karjala ľükätä 'visata, heita; maha jätta; pealt heita, seljast, jalast visata'
lüüdi lükäittä 'heita; lükata'
vepsa ľüke͔ita 'visata, heita; lükata; kõrvale panna'
handi ḷŭkemə- 'lükkama (nt paati vette)'
idamansi lǟk_o- sõnaühendis jiw lǟk_oəm 'laon puid riita'
ungari lök 'lükkama, tõukama'; mrd 'purustama'
Soome-ugri tüvi.

nakkama : nakata : nakkan 'külge hakkama (haigus)'; mrd 'siirduma mingisse tegevusse või olukorda, hakkama'
? ← balti
leedu įšokti '(sisse) hüppama'
läti iesākt 'algama, alustama, hakkama'
● Salatsi liivi nakk '(kinni) haarata; nakata; kavatseda; alustada, hakata; kinni püüda, kinni võtta'
Samatüvelisest balti allikast võib olla laenatud ka hakkama. On ka oletatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ersa navams 'värvima; sisse kastma' ja mokša navams 'pistma, sisse pistma, toppima; sisse kastma'. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome nakata 'visata, heita'; mrd '(kinni) lüüa' ja Aunuse karjala nakata 'peale v selga laduda v vinnata; heita, visata; kuhjata; lüüa', tähenduslikult on see kaheldav.

paiskama : paisata : paiskan 'hooga heitma, viskama v tõukama; kedagi v midagi suures koguses kuhugi toimetama, suunama; teravat, ägedat hooga (välja) ütlema'
● soome paiskata 'paisata, visata, heita'
karjala paiskata 'heita, ümber lükata, lüüa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud.

singuma : singuda : singun mrd 'vinguma; virisema, torisema'
● soome singoa 'visata, heita', mrd sinkua 'kärkida, karjuda; kuri olla; vastu vaielda'
isuri singata 'visata'
Aunuse karjala šinkuokseh 'kuri olla', singuo 'laiali ajada, loopida; uuristada'
lüüdi šingoda 'laiali laotada'
vepsa šingotada 'villa kohevaks näppida; laiali loopida, visata, (heina) kaarutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vinguma.

sõõrd : sõõru : sõõrdu 'ale, mullaga katmata kütis'; mrd 'väike kodulähedane taraga piiratud heina- v karjamaa; hagudest tara'
● vadja sõrto 'ale, kütisemaa', sõrtu 'tuulemurd'
soome sortaa 'rõhuda; maha suruda; vaevata; kõrvale ajada'
isuri sortaa 'rõhuda'
Aunuse karjala sordua 'maha kukkuda lasta; alla visata; vette lasta; maha murda'
lüüdi sortta 'maha raiuda, langetada'
vepsa sorta 'maha pillata; langeda lasta; maha paisata, langetada, murda; maha murda, lõhki kiskuda'
Läänemeresoome tüvi. Häälikulise koostise põhjal on oletatud, et tüvi on germaani laen, kuid sobivat allikat ei ole leitud. Vt ka sõõr, sõõrduma.

tarima : tarida : tarin 'tassima, vedama, kokku kandma; haarama, (kokku) tõmbama; mõistma, taipama, vastu võtma'
● liivi ta’rrõ 'köit visata'
On oletatud, et selle tüve vasted võivad olla ersa targams 'tõmbama, tirima; välja võtma, välja tõmbama; välja kaevama; (lina, kanepit) kitkuma; külge v lähemale tõmbama; pingutama, pingule tõmbama' ja mokša targams 'välja võtma, välja tõmbama; välja kaevama; venitama, pingutama; sisse tõmbama'.

tuhisema : tuhiseda : tuhisen 'kõlatut ühetoonilist heli tekitama (tule, tugeva õhuvoolu kohta); kiiresti liikuma, sõitma, libisema'; mrd 'tuikama, pakitsema, surisema'
● soome tuhista 'nohiseda, puhiseda; sahiseda, suhiseda, tuhiseda (nt tuule kohta)'
Aunuse karjala tuhišta 'nohiseda, puhiseda; sahiseda, suhiseda, tuhiseda (nt tuule kohta)'
vepsa tuhe͔ita 'tupruda, pilvena keerelda, tõusta (suitsu, auru kohta)', tuhahtoitta 'heita, paisata, välja visata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades puhuma, suhisema, vuhisema. Vt ka tuhar ja tuhud.

tuiskama : tuisata : tuiskan '(lume kohta:) tuule mõjul hooga edasi kanduma; (suurel hulgal) laiali lendama, tugevasti mitmes suunas paiskuma; midagi hooga üles v laiali paiskama; kiiresti, suure hooga liikuma, kihutama'
● vadja tuizgata 'tuisata (lume kohta); paisata, visata', tuisku 'tuisk'
soome tuisku 'tuisk'; tuiskata 'paisata, visata; söösta, lennata'; mrd 'tuisata (lume kohta)'
isuri tuisada 'tuisata (lume kohta); paisata, visata [?]', tuisku 'tuisk'
Aunuse karjala tuisku 'tuisk; tuulehoog; löök, hoop', tuiskata 'paisata, virutada, äiata; läigatada, pritsida; üles paiskuda, tuisata (lume kohta); süüdata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Tuiso, Tuisomütze '(kõrvaklappidega) nahkmüts, vateeritud müts' (← tuisumüts).

uisa- liitsõnas uisapäisa 'mõtlematult, läbematult'
● soome mrd huiskua 'kõikuda, õõtsuda'; huiskuttaa 'viibutada, lehvitada'
isuri huiskia 'pikakasvuline'
Aunuse karjala huškata 'vehkida; heita, visata'
lüüdi huškaita 'üles visata'
vepsa huśkta 'nüpeldada, piitsutada'; huššuda 'kiikuda'; huššutada 'hüpitada, õhku visata'
Läänemeresoome tüvi. Kirjakeeles esineb tüvi (vana viisiütleva käände vormis) vaid selles liitsõnas, murretes leidub teisigi selletüvelisi sõnu, nt huisku 'umbropsu, huupi' ja huiskama 'vehkima, viipama'.

viipama : viibata : viipan 'kätt tõstma ja liigutama, käeliigutusega märku andma'
● vadja viipata 'viibata, vehkida, virutada'
soome mrd viipata 'kõikudes pöörduda; kõikuda, vankuda'
isuri viibada 'suure hooga liikuda, kihutada, pühkida'
Aunuse karjala viipata 'heita, visata; viidata, lehvitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vibu.

viskama : visata : viskan 'läbi õhu liikuma panema, heitma'
● liivi viskõ 'visata'
vadja viskoa, vizgata 'visata, heita; ilmuda, tekkida; maha jätta, hüljata; tuulata vilja'
soome viskata 'visata; heita, loopida; tuulata vilja'
isuri visada 'tuulata vilja; visata, heita'; viskoja 'visata, loopida'
Aunuse karjala viškata 'tuulata vilja; visata, heita'
lüüdi viškaitta 'tuulata vilja'
vepsa viškaita 'valada, puistata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd viskāt 'viskama' ja viska, viška 'viskelabidas'.

võnkuma : võnkuda : võngun 'edasi-tagasi või üles-alla liigutusi tegema'
● soome venkoilla 'keerutada; vingerdada; irvitada, nalja visata, naljatada'
karjala venkula 'laiskvorst, vedelvorst'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades vonklema ja võnks.