[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
◊ las, lasila
● liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

rappuma : rappuda : rappun 'põrutamisest, korduvatest järskudest tõugetest tingituna üles-alla, edasi-tagasi v kahele poole tugevasti võnkuma; vappuma, võbisema, tõmblema'
● vadja raputtaa 'raputada; värisema panna (külma kohta); sakutada, tutistada; (linu) ropsida; lehvitada; virutada'
soome mrd rapata 'viljavihke rabada'
isuri rabuttaa 'raputada; puistata (lund); pilgutada (silmi)'
Aunuse karjala rappa- 'kiiresti, järsku teha'
Võib olla rabama ja/või rabisema tüve variant. Eesti keelest on laenatud soome mrd raputtaa 'raputada; lina puhastada' ja eestirootsi rappot 'raputama' (← raputama). Vt ka rappima.

tuhlama : tuhlata : tuhlan '(otsides) tuuseldama, sorima, tuhnima; kahlama, sumama'
● ? karjala tuhlata 'lüüa, virutada, paisata, heita'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tohlama ja/või tohl, tuhnima. On ka arvatud, et tüve vasted võivad olla soome tuhlata 'raisata, pillata, (asjatult) kulutada', karjala tuhlata 'raisata, pillata, kulutada' ja Aunuse karjala tuhlata 'vusserdada, soperdada' (karjala vasted võivad olla soome keelest laenatud). See tüvi on tõenäoliselt skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi dubla, dupla, dufla 'täringu- v õnnemängu mängima' ja vanarootsi dob(b)la, dub(b)la 'täringu- v õnnemängu mängima'.

tuiskama : tuisata : tuiskan '(lume kohta:) tuule mõjul hooga edasi kanduma; (suurel hulgal) laiali lendama, tugevasti mitmes suunas paiskuma; midagi hooga üles v laiali paiskama; kiiresti, suure hooga liikuma, kihutama'
● vadja tuizgata 'tuisata (lume kohta); paisata, visata', tuisku 'tuisk'
soome tuisku 'tuisk'; tuiskata 'paisata, visata; söösta, lennata'; mrd 'tuisata (lume kohta)'
isuri tuisada 'tuisata (lume kohta); paisata, visata [?]', tuisku 'tuisk'
Aunuse karjala tuisku 'tuisk; tuulehoog; löök, hoop', tuiskata 'paisata, virutada, äiata; läigatada, pritsida; üles paiskuda, tuisata (lume kohta); süüdata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Tuiso, Tuisomütze '(kõrvaklappidega) nahkmüts, vateeritud müts' (← tuisumüts).

tõmbama : tõmmata : tõmban '(kä(t)ega) enda poole v mingis suunas liikuma panema, vedama; (laiali) laotama, pingule venitama; (käega) mingit pinda mööda libistama; viipama; virutama, lööma; (selga, kätte, jalga, pähe) panema v (seljast, käest, jalast, peast) võtma; midagi mingisse asendisse v seisundisse viima; (midagi) sisse hingama; (materjalide, esemete kohta:) endasse imema; valmimisprotsessi lõpuni seisma, hauduma'
○ kirderanniku tembama, tombama
← balti
leedu tempti 'tõmbama, tirima; tassima; venitama; vedama'
läti tiept 'ulatama; kõvasti hoidma; kangekaelne olema'
● liivi tõmbõ 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vadja tõmmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; tõmbuda; suitsetada, sisse hingata'
soome temmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; virutada, lüüa'
isuri temmada 'tõmmata, kiskuda, tirida; laulu jorutada; petta, tüssata'
Aunuse karjala temmata 'haarata; eemale v välja v kaasa v ära tõmmata, tirida; hoogsalt midagi teha, rabada'
lüüdi ťembaita 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vepsa ťembe͔ita '(välja) tõmmata'
Bumeranglaenuna võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tembīt 'lohistama'. Vt ka temp2.

uhm : uhma : uhma 'trots, väljakutsuv v julge hoiak'
← soome uhma 'uhm, trots'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sama tüvi on läänemurde sõnas uhmama 'pingutama, ponnistama'. Tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on ka isuri uhmada 'lüüa, virutada' ja Aunuse karjala uhmata 'lüüa, virutada'.

viipama : viibata : viipan 'kätt tõstma ja liigutama, käeliigutusega märku andma'
● vadja viipata 'viibata, vehkida, virutada'
soome mrd viipata 'kõikudes pöörduda; kõikuda, vankuda'
isuri viibada 'suure hooga liikuda, kihutada, pühkida'
Aunuse karjala viipata 'heita, visata; viidata, lehvitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vibu.

virutama : virutada : virutan 'tugevasti lööma v viskama; hoogsalt tegema'
◊ virus
● liivi vie’rtõ 'loputada'
vadja viruttaa 'loputada'
soome virua 'lebada; vedeleda; vireleda'; mrd viruttaa 'loputada; venitada; lüüa'
isuri veruttaa 'loputada; venitada; tappa'
Aunuse karjala viruttua 'lasta lamada'
Läänemeresoome tüvi. Tuletusliiteta tüvi on säilinud murdesõnas viruma 'tuuseldama'. Vt ka virelema ja viru .

võmm2 : võmmu : võmmu 'löök, hoop'
○ kirderanniku vomm
● soome van srmt vommata 'virutada, võmmida; müksata'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka vomm ja võmm1.