[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 13 artiklit

aun : auna : auna 'umbrõuk, piklik virn'
soome auma 'aun; virn; kuhi'
Aunuse karjala aunu 'aun'
lüüdi aune͔ 'virn; kuhi'
Läänemeresoome tüvi.

jõuk : jõugu : jõuku 'salk, rühm, trobikond'
vadja jõukku 'salk, hulk, rühm; suguvõsa, suguselts'
soome joukko 'jõuk, kamp; rühm; hulk'
isuri joukko 'jõuk, kamp; hulk'
Aunuse karjala joukko 'jõuk, kamp'
lüüdi ďouk 'jõuk, kamp'
vepsa jouk 'jõuk, kamp; hulk; parv, kari'
udmurdi ľuk 'hunnik, kuhi, virn'
komi juk 'pakk, komps; hunnik, virn'
ungari gyakori 'sage'
Soome-ugri tüvi. Algne tähendus on olnud 'hunnik, kuhi'.

kink1 : kingu : kinku 'väike kõrgendik'
● ? liivi kȭnka 'küngas, kõrgendik'
? soome mrd kenkku 'küngas, kõrgendik'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste võib olla ka soome mrd kinka 'virn, hunnik, kuhi'. Lähedane tüvi on nt sõnades känk ja küngas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kink 'kink, kõrgendik'.

kuhi : kuhja : kuhja 'suur (varda ümber moodustatud) teravatipuline munajas v pudeljas kuivade heinte v põhu, õlgede kogum säilitamiseks lahtise taeva all; pealt kitsenev hunnik'
liivi j 'kuhi'
vadja kuhja 'kuhi'
soome mrd kuhja, kuhjo 'kuhi'
isuri kuhja 'kuhi'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *χuzdjā või ← alggermaani χūχjan-, mille vaste on nt gooti hūhjan 'kokku kuhjama, koguma'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kui, Kuja 'kuhi' ja vene mrd kílos '15 rukkivihust koosnev virn' (← kuhilas).

labu : labu : labu 'heinasaad'
vadja lappu, lapussi 'kraasitäis (heiet), heiderull'
soome mrd lapo 'hangutäis heina; väike heinasaad'
isuri labo, lavo 'heinahunnik'
Aunuse karjala labeh, laboh 'kraasitud villatopp; pealmine vajunud heinakiht'
lüüdi labeh 'lame (villa-, kraasitud villa, heina)hunnik'
vepsa labode̮h 'virn, patakas, kiht'
Võib olla laba või lappama tüve tuletis.

pinu : pinu : pinu 'püsttugede vahele korrapäraselt laotud hagude, haokubude, ka puuhalgude v muu küttematerjali virn, riit'
alggermaani *fīnō-
vanainglise (wudu-)fīn '(puu)riit'
alamsaksa vīne '(puu)riit'
vadja pino 'pinu, riit'
soome pino 'virn, pinu; hunnik'
isuri pino 'virn, pinu'
Aunuse karjala pino 'puuriit; virn'
lüüdi pino 'virn, pinu'
vepsa pino 'puuriit'

riit : riida : riita 'püsttugede vahele korrapäraselt laotud küttepuude virn, pinu; muu korrapärane virn'; mrd 'rida'
balti *reita
leedu mrd rieta (kesksõna) 'riita laotud, virna pandud', rieti '(puid) riita laduma'
liivi rīţ 'rida, riit, virn'
vadja riitta 'riit, virn'
soome riitta 'riit, kuhi'
On ka oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rīt(t)a, mille vaste on rootsi mrd rīt(a) 'püstitama, püsti ajama; ulatama; suunama'. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd rīte 'puuriit; tapuaed, humalaaed'.

rõuk1 : rõugu : rõuku 'heina, vilja, põhu vms kuivatamiseks tehtav sisetoestikuga kuhilas'
kirderanniku rouk, roukku
algskandinaavia *χrauka-z
vanaislandi hraukr 'koonusekujuline kuhi'
rootsi mrd rök 'viljarõuk'
vadja rõukko, rõukku 'vilja-, heinarõuk, piklik virn; ohvrikivihunnik'
soome roukkio 'hunnik', mrd roukko 'jääkuhi, rüsi; hunnik, kuhi', roukku 'jääpank; lehtpuuokste v langetatud lehtpuude hunnik'
isuri roukko 'väike heinasaad'
Aunuse karjala roukku '(jää-, kivi)hunnik, kuhi'
vepsa rouk 'õlekuhi'
On arvatud, et osaliselt segunenud tüvega rõuk2.

taak : taaga : taaka 'kandam, koorem, raskus'
algskandinaavia
vanaislandi stakkr 'heinakuhi, -saad, hunnik'
rootsi stack 'hunnik, virn, saad'
vadja taakka 'kandam, koorem, raskus'
soome taakka 'kandam, koorem'
isuri taakka '(heina)kandam'
Aunuse karjala takku '(seljas kantav) kandam, koorem; virn, sületäis'
lüüdi takk 'kandam, koorem'
Laenatud võib olla ka skandinaavia tüve germaani vaste, saun.

vare : vareme : varet 'hunnik, lade, virn'
alggermaani *waruz
norra vor 'kõrge kiviastang'
soome mrd vare 'hauaküngas, kivikalme, kivihunnik'
Teisalt on peetud tuletiseks varisema tüvest.

virn1 : virna : virna 'roomav madar (Galium aparine)'
● ? liivi vīrnõg 'teatud kollaste õitega taim'
soome virna 'hiirehernes'; mrd 'madar'
Aunuse karjala virnu- liitsõnas virnuheińü 'võrm'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka võrm.

virn2 : virna : virna 'hunnik, riit, pinu'
Tundmatu päritoluga tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi virn 'virn, hunnik, kuhi'.

võrm : võrmi : võrmi 'juurteta ja lehtedeta, haustoritega nugitaim (Cuscuta europaea)'
Tõenäoliselt tüve virn1 variant.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur