[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

pire : pireda : piredat 'tormakas, kannatamatu, kärsitu, rahutu, äge; pirtsakas'
● soome mrd pireä 'värske, jahe, rabe; ergas, virge'
saami barut 'käbe, kärmas, välejalgne'
komi peri̮d 'kiire, kärmas'
Läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

suhe : suhte : suhet 'võrdlusel põhinev arvuline vahekord; inimeste vahekord; seos'
← soome suhde 'suhe'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome keelest on laenatud ka suhteline, ← soome suhteellinen 'suhteline; võrdeline'. Soome keele eeskujul on moodustatud suhtuma, vrd soome suhtautua 'suhtuda'. Soome laenuallika tüvi võib olla balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu suktas 'väänatud, keeratud, painutatud; virge, erk, kaval' ja läti sūkt 'väänama, keerama'.

vire2 : vireda : viredat mrd 'vinge, lõikav' virge

virg : vire : virge 'ranna-, jõe- v tuiskliiva vallike' vire1

virge : virge : virget 'ärkvel olev; ergas'
◊ vire2
● liivi virgzõ 'virge, elav, vilgas'; virgõ 'virguda, ärgata'
soome virkeä 'virge, elav, ärgas'; vireä 'erk, elav, reibas; virge'; virota 'ellu ärgata, elustuda, virguda'
Aunuse karjala virota (lihtmineviku ains 3P virgoi) 'küllastuda; soovides pettuda'
lüüdi virgota 'elustuda, terveks saada'
saami fargat 'kärmas, nobe, vilgas'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas virk.

virk : virga : virka 'usin; nobe'
◊ virgats
● vadja virkku 'virk'
soome virkku 'virge, ärgas, toimekas'
karjala virkku 'virk, usin'
Võib olla sama tüvi mis sõnas virge.

ärgas : ärksa : ärksat 'ärkvel olev, virge, mitte unine ega loid' erk