[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiduma : kiduda : kidun 'viletsaks, põduraks muutuma, vilets, põdur olema, kiratsema'
● liivi ki’ddõ 'põdeda, kiduda'
soome kitua 'valu kannatada, piinelda, vaevelda; kiduda, kiratseda; virelda'
Aunuse karjala kiduičče- 'vaevelda, kannatada, põdeda'
lüüdi kiduita 'vaevelda, pikalt põdeda'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi ki̮ž 'haigus, haigusvaim', komi van srmt ki̮ž 'surnult sündinud laps' ja handi kä̆si 'haigus; haige', kuid seda on peetud kaheldavaks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kitåt 'haiglane, põdur, vaevatud'.

tihkuma : tihkuda : tihun 'nuttu kiskuma, vähehaaval, nuuksudes nutma; nuuksuma; udutama, tibutama'
● soome tihkua 'imbuda, immitseda; nõrguda'
isuri ťihkua 'tasakesi sadada, tibutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt pihu, samuti Aunuse karjala čihkua 'ähkida, ohkida; itsitada; turtsuda; virelda, vaevaliselt toimetada; hingitsedes põleda' ja vepsa čihkta 'ähkida, ohkida, oiata; kõhistada (tedrekuke kohta)'. Vt ka pihkama.

virelema : virelda ~ vireleda : virelen 'kiratsema; puudust kannatama; kehva tervisega olema'
Tõenäoliselt tuletis virutama tüvest. Teisalt on arvatud, et tuletis virisema tüvest.