[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jung : junga : junga mrd 'vinn'
← eestirootsi jung 'kaevuvinn'

kang1 : kangi : kangi 'tugev metallvarb v puulatt millegi üles- v lahtikangutamiseks; hoob; piklik kõva tomp mingit ainet'
◊ kange
● liivi kanktõ 'kange, jäik, paindumatu; tihedalt kinni või pingule tõmmatud'
vadja kankõa 'kange, jäik, paindumatu; tihe, paks (toidu kohta)'
soome kanki 'kang, tugev varb; teivas, varras; vinn; piklik kõva metallitomp'; kankea 'kange, jäik, paindumatu'; van kirjak 'karm, vali'
isuri kangi 'teivas, kang'; kankia 'kange, jäik, paindumatu; tugev (tuule kohta)'
Aunuse karjala kangi '(hrl puust) kang, teivas, latt; karuoda; seebikang'
lüüdi kang(i) 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'
vepsa kanģ 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'; kanged 'kange, jäik, paindumatu; kohmakas'
? ersa kaŋkstomoms 'jäigastuma, kangestuma, tarduma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõngema.

punn1 : punni : punni kõnek 'väike (noor) õun, mari vm; (mäda)põletiku vinn, vistrik, mügerik'; kõnek 'jonnakas, kiusakas v saamatu, armetu inimene'
◊ punnima, punnu, punu
● liivi puņ 'punn, prunt', puņņi 'muhklik'
soome mrd punnata 'pingutada, punnida, rügada'
karjala punnata '(rasket asja) tõsta v ümber lükata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, millega on segunenud punn2. Vt ka punduma, põnn.

soola- liitsõnas soolatüügas 'viiruslik põletiku tunnusteta sõlmeke naha pinnal'
Rahvaetümoloogiline moonutis vanast läänemeresoome-volga või uurali tüvest, mille vasted on liivi sõ'ggõl 'soolatüügas', vadja süglä 'käsn, soolatüügas; konnasilm, rakk, vill', soome syylä 'käsn, soolatüügas; näsakasvaja', isuri süglä 'käsn, soolatüügas; torikuline', karjala süplä 'käsn, soolatüügas, pahk, punn', vepsa sübľ 'väike vistrik v vinn', saami čivhli 'vistrik, vinn', ersa śiľge 'vistrik; soolatüügas', mokša ćiľgä 'vistrik; soolatüügas', mari šə̑γə̑ľe 'käsn, soolatüügas; vistrik' ja võib-olla ka ungari mrd süly 'skorbuut; vohand, soolatüügas; paise', sölkupi šī̮la, sēla 'käsn, soolatüügas'.

vinn1 : vinna : vinna 'tõstmise ja pingutamise riist'
← alamsaksa winde 'vinn, pöör'
Ka samatüveline tegusõna vinnama võib olla alamsaksa laen, ← alamsaksa winden 'mässima, mähkima; kerima; (üles) vinnama; ära kiskuma'. Laenatud on ka alamsaksa tüve saksa vaste tuletis, vinnal.

vinn2 : vinni : vinni 'vistrik, punn'
← alamsaksa vinne 'vinn, vistrik'
← saksa Finne 'vinn, vistrik'

vinnal : vindla : vinnalt 'väike vändakujulise peaga puur'
○ vinnel, vinnald
← saksa Windel '(imiku)mähe'; mrd 'väike kõvera peaga puur, vinnal'
Saksa sõnal on murretes palju erinevaid tähendusi, mis seostuvad keeramise ja pööramisega. Laenatud on ka saksa tüve alamsaksa vaste, vinn1.

vistrik : vistriku : vistrikku 'põletikuline sõlmeke nahal, vinn'
● liivi vistār 'vinn, vistrik'