[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haru : haru : haru 'mingist tervikust jagunev või eri suunda liikuv suhteliselt iseseisev osa, haar'
◊ arenema, harali, hargnema
● liivi a’r 'oks, haru; suund'; arā 'viltu, kaldu'
vadja aro 'reha'
soome hara 'kobesti; traalankur'; mrd 'karuäke'; harava 'reha'
isuri haristua 'hargneda'
Aunuse karjala harav 'reha'
saami suorri 'haru; hargnemiskoht'
mari šor- sõnas šorβondo 'reha'
Läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keeles on -u vana liide, murretes esineb ka liiteta tüvi ara 'haru'. Sõnas arenema on h-ta tüvevariant, mis on murretes ka tähenduses 'hargnema'. Sõnas hargnema on lisahäälik g tekkinud astmevahelduslike sõnade analoogial.

juhama : juhada : juhan mrd 'viltu käima'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas juhtima.

kallas : kalda : kallast 'veekoguäärne maismaariba; maa (vastandatuna merelolekule); mäe, künka vms nõlv'; mrd 'kallakas, veerjas, libajas'
◊ kaldu, kallal
← alggermaani *χalþa-z
vanaislandi hallr 'nõlv(ak), kallak, mäekülg; viltune, kaldus'
● vadja kallas 'kallas, rand; mägi, mäeveerg'
soome kallas 'kallas, kaldajärsak, perv'
isuri kallas 'järsak, nõlvak'
lüüdi kautoi 'kaldu, viltu'
? vepsa kaľťľi 'kaudu, mööda, piki'
Laenatud on ka teine laenuallika tüve tuletis, kallama.

kipakas1 : kipaka : kipakat 'ebakindel, kergesti ümberminev; viltu, kaldu seisev'
? ← saksa kippen 'kallutama, ümber lükkama'
? ← rootsi kippa 'loksuma (nt liiga suure kinga kohta); (kingi) viltu v ära tallama; kõikuma, ümber v kummuli minema'; van 'kiiresti tõmbama, rebima'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamist toetab vanemast murdekeelest registreeritud samatüveline tegusõna kippama 'kõikuma, vankuma; ümber lükkama'.

kõõrdi 'nii, et nägemisteljed ei ole rööbiti (silmade kohta), silmanurgast; ebasõbralikult, pahakspanevalt viltu' kõver

lääbakil 'viltu, upakil; lösakil' lääpama

mööda 'piki; piires, ulatuses; (seoses löömisega) vastu; millegi kohaselt; viltu, märgist kõrvale; ajaliselt tahapoole, seljataha'
◊ mõõn
● liivi mīedõ, mǖödõ 'mööda; piki'
vadja möö 'mööda, piki; vastu; järgi, järele, kohaselt'
soome myötä 'poolt; koos, samaaegselt, jooksul, tõttu'
isuri mööd 'mööda, piki'
Aunuse karjala müödäh 'piki, kõrval(e); järel'; müö 'mööda, piki'
lüüdi müö 'mööda, piki; järgi; tõttu; jaoks'
vepsa mödha 'taga, järel, kannul'
saami maŋŋe 'taga-, järel-'
ersa mejľe 'hiljem; järele, järel'
mokša meľä 'hiljem; järele, järel'
mari möŋgö 'koju', möŋgeš 'koju; tagasi'
? komi mi̮śt, mi̮sťi '(teatud aja) järel'
? idamansi mänt, mäntəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
? läänemansi mäńti, mäńtəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
ungari meg 'ja, ning; aga, ent', még 'veel', mögé 'taha'
Soome-ugri tüvi. Vt ka möönma.

naaskel : naaskli : naasklit 'tööriist aukude torkamiseks'; piltl 'terane, tragi inimene (eriti poisi kohta)'
○ naasli, naastli
Sõna peetakse rootsi laenuks, kuid täpset laenuallikat ei ole leitud, see võib olla mõni tegusõna naska 'näksima, näkitsema, maiustama; näppama; sõrmitsema, näppima; jälitama, nuhkima; ära minema'; mrd 'nokitsema, askeldama' või laska 'nahka (vastamisi servadega) kokku õmblema; (planku, lauda) jätkama; viltu lõikama' tuletis, vrd nt soomerootsi laskar-syl 'naaskel'. Eestirootsi Ruhnu murrakust registreeritud naskar 'naaskel' on pigem bumeranglaen eesti keelest, nagu ka teistest eestirootsi murrakutest registreeritud nāskel. Eesti keelest võib olla laenatud liivi nōskiļ 'naaskel', vadja naaskali, naaskõli 'naaskel' ja isuri naskeli 'naaskel'.

puseriti 'risti-rästi, viltu; segamini, sassi(s)' puserdama

sälk : sälgu : sälku 'sisselõige, täke'
○ lõunaeesti tsälk
● soome mrd sälkky, sälkö 'puutükk, -kild'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab puu töötlemisel tekkivat heli. Teisalt võib olla soome-ugri tüvi, mille vasted on soome säle 'liist, varb; laast; latt', karjala sälö 'puukild, pilbas' (võib olla osaliselt soome keelest laenatud), saami čállit 'kirjutada; (lahti) lõigata (nt looma nahka nülgides, kala rookides)', mari šelaš 'tükeldama; (laastu) kiskuma; jagama, jaotama', udmurdi č́ali̮š 'viltu teritatud', komi će̮lavni̮ 'lõikama', mansi sil- 'lõikama', handi sil- 'lõikama, lahti lõikama (kala, looma), lõhestama', ungari szel 'lõikama, lõikuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sälk 'neitsinahk'. Vt ka sälitis.

tiidakil 'viltu vajunud, ümber kukkumas; vildakil, viltu'
On oletatud, et tüve tiib variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

viitama2 : viidata : viitan 'viltu kiskuma' viidas

vilama : vilada : vilan 'kiiresti liikuma'
◊ vilajas, vile2
● liivi vi’llõ 'virvendada, vilkuda'
soome vilistä 'vihiseda, vilksatada'; vilahtaa 'vilksatada; välgatada; sähvatada'
isuri vilissä, vilahtaa 'vilksatada'
Aunuse karjala vilištä 'roomata; vaikselt liikuda; hulkuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades vilisema, vilgas, vilk ja viltu. Lähedane tüvi on nt sõnas volask.

vildak : vildaku : vildakut 'viltune; väär, ekslik' viltu

viltu 'püst- v rõhtasendiga võrreldes teatava nurga all, kaldus; õigest suunast, õigelt teelt kõrvale'
◊ vildak
● soome mrd viltto 'viltune, vildak; kaldu'
Võib olla vana tuletis vilama tüvest.