[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 15 artiklit

kubel : kubla : kupla 'järsku tekkinud väike lokaalne turse, muhuke nahal'
soome kupla 'mull, vull'
isuri kubla 'kuhi; hari'
Aunuse karjala kublu 'mülgas, õõtsik'
karjala kubla 'vee pinnal hulpiv praht'
lüüdi kubl 'ujupõis'
lõunasaami gåbluo 'kops'
Inari saami koble 'ahvena mari'
koltasaami kåbllad 'hulpida, hõljuda'
mari kuβə̑l 'vihmamullid vee pinnal'
? idahandi komḷəŋ 'põis; vill, paise'
mansi χi̮uli 'allavoolu aerutama v ujuma'
? ungari hólyag 'põis; vill, rakk; mull'
Soome-ugri tüvi.

kupp1 : kupu : kuppu 'muhk, kubel; nupp'; mrd 'võrgutähis'
soome kuppa 'süüfilis, luues'; mrd 'paise, muhk'; mrd kuppi, kuppu 'õngekork', kupukka 'vesiroos'
isuri kuppu 'puust võrgumärk'
karjala kuppa 'võrgumärk'
ersa kopa 'häbemekink; selg; paise; pahk'
mokša kopa 'selg; paise, koeranael'
? ungari hupolyag 'vill, paise'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Vt ka kupar, kupp2, kuppama.

leetrid : leetrite : leetreid (mitm) '(laste) nakkushaigus, mida iseloomustab punane laiguline lööve'
leedrid
alamsaksa bladder, bledder, bledere 'vill, rakk'

lõõts : lõõtsa : lõõtsa 'laialitõmmatavate voltis seintega seadis; eseme laialitõmmatav voltis osa'
liivi lȭtstõ 'puhuda; raskelt hingata; lõkkele puhuda'
vadja lõõttsua '(sepa)lõõtsa tõmmata; õõtsuda; lõõtsutada, (häälekalt) hingeldada'
soome lietsoa 'puhuda; õhutada'
isuri leetsua 'puhuda (sepikojas)'
Aunuse karjala lieččuo 'raskelt hingata, hingeldada; sepalõõtsaga tuld õhutada'
lüüdi lieťťš́oda 'puhuda; lõõtsutada'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *blēstra-z, mille vasted on vanaislandi blástr 'vill; tursumine, paistetus', vanarootsi blāster 'vill', rootsi blåst 'tuul, tuuletõmbus; torm'. See on siiski ebakindel häälikulistel põhjustel.

mulisema : muliseda : mulisen 'vedeliku liikumisel tekkiva heli saatel keema, liikuma'; kõnek 'loba, tühist juttu ajama'
mula, mull
soome mulahtaa 'sulpsatada, plartsatada', mrd mulata 'sulistada, loksutada, pladistada', mulista 'kobrutada, kohiseda; sulistada'
karjala mulissa 'ammuda, möirata'
vepsa muľľ 'muhk, kühm, vill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, kulisema, pula, sulisema, vulisema.

pahk : paha : pahka 'paksem, kõrgem koht mingil pinnal'; mrd 'mullakamakas'
liivi gõz 'kaun, kest; vill, rakk'
vadja pahka 'pahk, käsn (puul, inimese nahal); muhk'
soome pahka '(puu)pahk, käsn; muhk'
isuri pahko, pahka 'puupahk; kühm, muhk'
Aunuse karjala pahku '(puu)pahk; kasvaja, kühm'
lüüdi pahk 'paise; (kase) pahk; mügarik hobuse jalal'
vepsa pahk 'paise; puupahk'
? ersa pakške 'tuust, kimp; kamakas'
? mokša pakš 'tuust, kimp; kamakas; tükike'
? sölkupi påktǝ 'sünnimärk'
? kamassi påktå, båkta 'puupahk'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted eeldavad, et läänemeresoome keeltes on häälikud kohad vahetanud: *-- > *-šk- > -hk-.

pale : palge ~ pale : palet (hrl mitm) 'põsk; nägu; külgmine osa, nt rangide sisekülje polster, kirve laba'
alggermaani *balǥiz
gooti balgs 'nahkkott'
vanaislandi belgr 'nahkkott; lõõts; kõht'
saksa Balg '(toores) looma- (v linnu)nahk; lõõts; marakratt, põngerjas; kaun'
liivi palg 'põsk, nägu', pāļgaz 'rangipadi'
vadja palgõ 'rangipale, -padi', palko 'kaun; vorp, vill, arm'
soome palje 'lõõts', palko 'kaun'
isuri pale 'rangipale, -padi', palgo 'kaun; piklik kõrgem arm, vorp'
Aunuse karjala palgeh 'sepalõõts', palgo 'kaun'
lüüdi palgiš 'lõõts', palg '(herne)kaun'
vepsa paugiž, pougiž 'sepalõõts', paug, poug 'kaun'
Kirderannikumurrete palg 'kaun' võib olla laenatud soome keelest.

poom1 : poomi : poomi 'laeva masti tagaküljel paiknev rõhtpuu purje alumise serva väljasirutamiseks; puust võimlemisriist tasakaaluharjutusteks'; van 'pakk v pikk puu töövahendina v seadeldise osana'
poom-2
alamsaksa bōm 'puu; tõkkepuu; tulepuu; hoob'
Liitsõna poomvill laenamisel on teine osis tõenäoliselt tõlgitud, ← alamsaksa bōmwulle 'puuvill' ( wulle 'vill')

puna : puna : puna 'maasikate, pohlade, vere vms värvus'
pune
liivi punni 'punane'
vadja puna 'puna', punanõ 'punane'
soome puna-, punainen 'punane'
isuri punnain 'pruun, ruske; punane'
karjala punaine 'punane; hangelind'
ersa pona 'karv; vill; värvus'
mokša pona 'karv; vill'
mari pun 'karv(ad), karusnahk; sulg, suled; ihukarv(ad), ripsmed, kulmukarvad; (kanga) ebe, narmas'
handi pun 'karv, vill, sulg; karva värvus'
mansi pun '(linnu) sulg, karv'
ungari mrd fan, fon 'häbemekarvad'
Soome-ugri tüvi. Esialgne tähendus on olnud karv, mille kõrval on võinud olla juba alguses tähendus (karva) värvus, mis on läänemeresoome keeltes arenenud tähenduseks punane (värvus). Eesti keelest on laenatud läti mrd punika 'punik, punane lehm' (← punik).

rakk3 : raku : rakku 'organismi põhiline ehitusosa; vesivill v selle arm'; mrd 'herilasepesa; põis, kala ujupõis'
liivi rak 'ämber'; rakāndõ 'kala puhastada, sisikonda eemaldada'
vadja rakko 'põis, kala ujupõis; (loomapõiest) torupill; kubel, vill; mull'
soome rakko 'põis; (vesi)vill; mull'
isuri rakko '(looma) põis, kala ujupõis; (vesi)vill'
Aunuse karjala rakko '(vesi)vill'
lüüdi rakk '(vesi)vill'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'organismi põhiline ehitusosa' on sõnale antud kirjakeeles.

soola- liitsõnas soolatüügas 'viiruslik põletiku tunnusteta sõlmeke naha pinnal'
Rahvaetümoloogiline moonutis vanast läänemeresoome-volga või uurali tüvest, mille vasted on liivi sõ'ggõl 'soolatüügas', vadja süglä 'käsn, soolatüügas; konnasilm, rakk, vill', soome syylä 'käsn, soolatüügas; näsakasvaja', isuri süglä 'käsn, soolatüügas; torikuline', karjala süplä 'käsn, soolatüügas, pahk, punn', vepsa sübľ 'väike vistrik v vinn', saami čivhli 'vistrik, vinn', ersa śiľge 'vistrik; soolatüügas', mokša ćiľgä 'vistrik; soolatüügas', mari šə̑γə̑ľe 'käsn, soolatüügas; vistrik' ja võib-olla ka ungari mrd süly 'skorbuut; vohand, soolatüügas; paise', sölkupi šī̮la, sēla 'käsn, soolatüügas'.

tael : taela : taela 'torikuline seen, selle viljakeha; see viljakeha süütematerjalina'
lõunaeesti tagel, takl, kirderanniku taul
balti
läti deglis 'tael; taht; süütenöör'
liivi daggõl 'tael (süütematerjal)'
vadja tagla 'tael (süütematerjal); (keele)katt'
soome taula, mrd takla 'tael (süütematerjal); torikuline seen'
isuri tagla 'tael (süütematerjal)'
Aunuse karjala taglu 'tael (süütematerjal)'
lüüdi tagl(e͔) 'tael (süütematerjal)'
vepsa tagl 'vill, mõhn, konnasilm'
saami duovli 'tael (süütematerjal)'

takistama : takistada : takistan 'võimatuks tegema, pidurdama, segama, tagasi hoidma, ära hoidma'; mrd 'kinnitama, kinni siduma'
takerdama, takk, taklema
vadja takku 'takk; vana karv (loomal), pulstunud vill (lambal)'
soome takistua 'kinni jääda, takerduda; kinni haarata, klammerduda', takertua 'kinni jääda; sassi v segi minna; kinni haarata, klammerduda', takku 'pulst, tuust; kahl; kuluhein'; mrd 'tihtimismaterjal'
isuri tagistaa 'pigistada, suruda', takku 'tihtimismaterjal; pulst, tuust'
Aunuse karjala takelduo 'külge jääda, külge kleepuda', takku 'pulstunud vill, karv v juuksed; vilets hein'
karjala takki 'sulalumi'
lüüdi takk 'pulst, tuust'
vepsa takaata 'külge jääda, kleepuda (lume kohta)'
? handi tăχort- 'riputama'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka takjas.

vill1 : villa : villa 'lamba või muu sõralise karvad ja neist saadav kiud'
balti
leedu vilna 'vill'
läti vilna 'vill'
preisi wilna 'pintsak, kuub'
liivi vīla 'vill'
vadja villa 'vill, villane riie'
soome villa 'vill, villane riie'
isuri villa 'vill'
Aunuse karjala villu 'vill; habemeude'
lüüdi vill(e͔) '(lamba)vill'
vepsa vill 'vill'

vill2 : villi : villi 'vedelikuga täitunud moodustis nahal või limaskestal'
alamsaksa swel 'paise'
Eesti keelest on laenatud vadja villi 'vill, rakk, vistrik, konnasilm'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur