[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kubisema : kubiseda : kubisen 'millestki, kellestki tihedalt, tungil täis olema v neid rohkesti sisaldama'; mrd 'tasa, sosinal rääkima'
● soome mrd kupista 'koliseda, kolinal liikuda'
vepsa kubaita 'liikuda; sagida, kubiseda; virvendada, vilkuda'
Läänemeresoome tüvi.

pilkuma : pilkuda : pilgun '(kiiresti) edasi-tagasi liikuma (silmalaugude kohta); vilkuma, välgatlema'
? ← alggermaani *blika-
vanaislandi blika, blíkja 'välkuma'
vanarootsi blika 'nähtavale tulema'
saksa blicken 'vaatama; välkuma, läikima, kumama'
● liivi pilkõ 'pilgutada, välkuda, särada', pilktõ 'kissitada; silma pilgutada'
vadja pilkuttaa 'vilksata, vilksamisi vaadata', pilkka 'pilk'
soome pilkottaa 'natuke paista, vilksatada'
Aunuse karjala piľčoittua '(silmi) pilutada, natuke paista, vilksatada; vilkuda, särada, helkida', piľkettiä 'vilkuda, särada, helkida'
? lüüdi piltšotada 'paista (tuli)'
vepsa pilkta 'vilkuda, välgatada; sädeleda', piľkištada 'vilkuda; vidutada, kissitada; välja vaadata'
Tähenduses 'pilgutama' on tõenäoliselt olnud ka hilisemaid mõjutusi. Liitsõna silmapilk on ilmselt tõlkelaen, vrd saksa Augenblick 'silmapilk, hetk', Auge 'silm'. Sama germaani tüvi on pilkama laenuallikas. Vt ka pilgeni, pilkane.

tuikama : tuigata : tuikan 'rütmiliselt v hooti (nõrka, tuima) valu tunda andma, selliselt tukslema; tuksuma; vilkuma, värelema'
● soome tuikkia 'välkuda, vilkuda, sirada; pista, torkida, suskida'
isuri tuikkoi 'tuluke'
karjala tuikkoa 'välkuda, vilkuda, sirada'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Tüve vasted võivad olla ka lüüdi tuigada 'koliseda' ja vepsa tuikeita 'kõmmutada (püssist)'.

vilama : vilada : vilan 'kiiresti liikuma'
◊ vilajas, vile2
● liivi vi’llõ 'virvendada, vilkuda'
soome vilistä 'vihiseda, vilksatada'; vilahtaa 'vilksatada; välgatada; sähvatada'
isuri vilissä, vilahtaa 'vilksatada'
Aunuse karjala vilištä 'roomata; vaikselt liikuda; hulkuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades vilisema, vilgas, vilk ja viltu. Lähedane tüvi on nt sõnas volask.

vilbas : vilpa : vilbast 'teatud värvuliste seltsi kuuluv lind peamiselt troopikas levinud vilbaslaste sugukonnast (Timaliidae)'; mrd 'vilgas'
● vadja vilppiä 'vilksata, lipsata'
soome mrd vilpas 'vilgas, kiire'
Aunuse karjala vilpata 'vilkuda, vilada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Murdesõna on uues tähenduses bioloogiaterminina kasutusele võetud. Lähedane tüvi on vilgas.

vilk : vilgu : vilku 'helk; kihilise ehitusega mineraal'
● liivi vilkkõ 'vilkuda'
vadja vilkkua 'vilkuda'
soome vilkkua 'vilksatada, välgatada; vilkuda; välkuda'
isuri vilkkaa 'vilkuda'
Aunuse karjala vilgoa 'vilkuda'; vilgata 'pilkuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades vilgas ja/või vilama. Lähedane tüvi on nt sõnas vilksama.

välk : välgu : välku 'valgussähvatusena nähtav sädelahendus pilves'; mrd 'lagendik'
● soome välkkyä 'välkuda, särada, sätendada'
isuri välkküä 'vilkuda, välkuda'
karjala välkküö 'vilkuda, välkuda'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnades väle, väli ja välu. Eesti keelest on laenatud soome mrd välkky 'välk'.