[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aher1 : ahtra : ahtrat 'sigimatu; viljatu; napp, kasin'
● liivi ō’dõr(z), ā’dõr 'viljatu, aher'
vadja ahõr 'aher'
soome mrd ahtera 'aher'
ersa ekšťer, jakšťeŕ 'viljatu, aher'
mokša äšťəŕ 'viljatu, aher'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

kare1 : kare : karet mrd 'väike rannalähedane laid, kivine madalik rannavees'
◊ kare2
? ← alggermaani *χar(u)ǥa-z, *χarǥu-z
vanaislandi hǫrgr 'kivihunnik; ohvrikoht'
islandi hörgur 'ohvrikoht; kivine küngas; kivine, viljatu maa; puudus'
rootsi mrd harg, horg, horv 'kivihunnik; kivine maa'
● soome mrd karje, karkea 'harimata maa, sööt, kesa'
Pite saami kuorkuo 'kivihunnik meres, kus kalad koevad'
Vt ka karge.

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
◊ karastama
● vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

karp1 : karba : karpa 'korp, kare koorik (puul, inimese nahal)'; mrd 'sügelised'
? ← alggermaani *skarpa-z
vanaislandi skarpr 'kokku kuivanud, kuiv, kõva; kõhn, lahja; viljatu; äge, tugev, vägivaldne'
rootsi skarp 'terav'; mrd 'kuiv, kõva'
saksa scharf 'terav'
● liivi kārpa 'soolatüügas'
soome mrd karppa 'jäätunud lumekoorik, kõva külmunud maapind; soolakiht liha pinnal; tahm, nõgi'; karppi, karppu 'puukoor; kidura kasvuga puu; õhuke, õrrel kuivatatud auguga leib; soolakiht liha pinnal; nõgi'
Liivi vastet on peetud ka hilisemaks laenuks läti keelest.

rõmm : rõmmi : rõmmi 'liivadest v teistest purdsetetest kergemate osakeste veega väljauhtmisel saadav raskete v maakmineraalide kontsentraat'
Tõenäoliselt sama tüvi, mis murdesõnas krõmm, rõmm 'kivine viljatu maa', mis on kirjakeeles uues tähenduses mäendusterminina kasutusele võetud. Murdetüve on peetud häälikuliselt ajendatuks.

turd : turra : turda 'poolkuiv; natuke niiske ja seetõttu vettpidav; turske, priske'
● liivi turdõ 'mädaneda, roiskuda'
vadja turta 'tuim, kangestunud, tundetu; halvatud'
soome turta 'tuim, kangestunud, tundetu; loid, ükskõikne, hingetu'; van kirjak 'viljatu v pehkinud (puu)'; mrd 'vettinud, sinetunud, sitkeks muutunud (puu kohta); maitsetu, toores, poolküps (toidu kohta)'
isuri turra 'tuim, kangestunud, tundetu; pehkinud või kuivanud (puu kohta)'
karjala turto 'jalal kuivav (puu kohta)'
? mari turtaš 'kortsu minema; vähenema, kahanema; kössi v kõverasse tõmbuma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *sturđa-, mille vaste on vanaislandi storð 'rohi; noor puu'.

tühi : tühja : tühja 'mitte millegagi täidetud, mitte midagi sisaldav, selline, kust miski puudub; asjatu, mõttetu, ilmaaegne, tähtsusetu, ebaoluline; vanapagan; vaesus, puudus'
○ kirderanniku tühjä
← balti
leedu tuščias 'mitte millegagi täidetud; asjatu, viljatu'
läti tukšs 'mitte millegagi täidetud; asjatu, kasutu, tühine'
● liivi tijā 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu'
vadja tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'
soome tyhjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'; mrd 'olend, kummitus'
isuri tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; vaene'
Aunuse karjala tühjü 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, vilets; vaene; nõrk'
lüüdi ťühď, tühď 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu; vale'
vepsa ťühj 'mitte millegagi täidetud; halb, vilets; nõrk; vale, loba'