[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

oga : oga : oga 'torkav teravik'
◊ okas
● ? liivi ogā liitsõnas ogā-pǟ 'põikpea'
vadja õgas 'okas, sõkal'
soome oas, mrd oka 'okas, sõkal'
isuri oas 'odra okas, sõkal'
Aunuse karjala ovas 'ohe sõklal, okkake'
lüüdi ogas 'okas, sõkal'
vepsa ogah 'viljapea ohe, okas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka ogar.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
? ← alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi da’nktõ, da’nkti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

tera : tera : tera 'tööriista v külmrelva lõikav põhiosa, selle lõikeserv v terav ots; teravilja väike kõva vili v seeme; väike kompaktne aineosake'
◊ teras
● liivi tierā 'terariista tera; viljatera, teravili; seeme, tuum'
vadja terä 'terariista tera; terav ots (naasklil, kuusirbil); (saapa, suka, jala) laba; viljatera; silmatera'
soome terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka) laba; viljapea; õis; silmatera'
isuri terä 'terariista tera; (jalatsi, suka, aeru, labida) laba', terägäs 'rohkete (vilja)teradega'
Aunuse karjala terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka, labida) laba; viljapea; viljasaak; kanga laius'
lüüdi ťerä, ťera 'terariista tera; viljapea; silmatera'
vepsa ťera 'terariista tera; vahaküpsus (teraviljal); kanga laius'
saami dearri 'terariista tera, selle terav serv'
mari tür 'terariista tera'
? udmurdi tir 'kirves'
? ungari tőr 'pistoda, puss'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. On arvatud, et esitatud udmurdi ja ungari sõna asemel võivad selle tüve vasted olla mari tür 'äär, serv, külg', udmurdi dur 'äär, serv', dor 'äär, külg' ja komi dor 'äär, serv; terariista tera'. Vt ka terutama, tõru, äiatar.

tungal : tungla : tungalt 'tõrvik'
● liivi tungõl 'põlemata puuhalg; äiakas, nisulill'
? soome mrd tunka liitsõnas tunkapää 'nõgiseente kahjustatud viljapea'
? ersa tonol 'tuletukk; teatud teraviljade haigus'
Vt ka tukk2.

tähk : täha : tähka 'viljapea; kobarõisik, milles raotud õied kinnituvad tihedalt peateljele, pea'
● vadja tähtši 'viljapea'
soome tähkä 'viljapea; teatud kobarõisik'
isuri tähkä 'tühi viljapea'
Aunuse karjala tähkü 'viljapea; piitsapiu punutud ots'
lüüdi ťähk 'viljapea; piitsapiu punutud ots'
vepsa ťähk 'viljapea; hekslid'
On oletatud, et võib olla tüve tahk variant. Kuna tüvi on murretes levinud Kirde-Eesti kihelkondades, siis on mõnikord peetud soome keelest laenatuks. Teatud tüüpi kobarõisiku tähendus on sõnale antud kirjakeeles.