[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

elejad : elejate : elejaid (mitm) 'ahtmiseks põllult koju toodud peksmata vili' elama

haibakas : haibaka : haibakat mrd 'hõre, kehv vili v hein; kehv, hõre'
← alggermaani *χauja-
vanaislandi hey 'hein'
vanarootsi hȫ 'hein'
● soome haippu, haiven 'ihukarv, habemekarv, juuksekarv'
karjala haiven 'habemekarv'
Sõna on peetud ka tuletiseks tüvest habe, kuid germaani laen on tõenäolisem. Murdekeeles esineb vähesel määral ka kas-liiteta (h)aip.

iva : iva : iva 'seeme, tera'
← indoeuroopa *jeva
avesta yava- 'teravili'
vanaindia yavaḥ 'teravili; viljasaak; oder'
leedu javas (hrl mitm javai) 'vili'
● vadja jüvä 'iva, tera'
soome jyvä 'iva, tera'
isuri jüvä 'iva, tera'
Aunuse karjala jüvä 'iva, tera'
lüüdi ďüvä 'iva, tera'
vepsa jüvä 'iva, tera; seeme'
ersa juv 'sõkal'
mokša juv 'agan'
udmurdi ju 'teravili; tera, iva'
komi ji- sõnas ji-ki 'ohe (odrasõklal)'
? neenetsi jā 'jahu; jahusupp'
? eenetsi ďa-sa 'jahu; tainas'
? nganassaani ďaa 'jahu'

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
● vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

kast : kasti : kasti '(täisnurkne) säilitus-, transportimis- vms vahend; joonistatud nelinurkne kujund'; mrd 'ruum rehealuse kõrval, kuhu veeti vili enne ahtmist; sillaalune palkidest tugiehitis; pidemed ümber adrahargi keskosa'
← alamsaksa kast(e), kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti, kast; (talus) ruum peenestatud õlgede hoidmiseks; reliikviakast; kaasavarakast; sõrmusekivi pesa; vangla; mõõtühik'
Vt ka lampkast.

kreek : kreegi : kreeki 'ploomipuule lähedane väiksemate luuviljadega viljapuu ja selle vili (Prunus insititia)'
← alamsaksa kreke 'kreek'

kõder : kõdra : kõtra 'kaunataoline, pikuti kaheks poolmeks avanev kahepesaline ristõieliste vili'
On arvatud, et tüve vaste on soome kotelo 'vutlar, ümbris; kest; nukukest, kookon'.

kõrvits : kõrvitsa : kõrvitsat 'suurte ümarjate viljade ja lamavate v ronivate vartega köögiviljakultuur (Cucurbita); selle taime vili'
○ korvits, kirbits, kurvitsa, kürvits, kõrnits, kürbiss, kirmits
← alamsaksa korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'kõrvits'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← keskladina (cu)curbita 'kõrvits'.

leib : leiva : leiba 'hrl juuretise abil hapendatud ning kergitatud (rukkijahu)taignast küpsetatud toit; toit, elatis, sissetulek, teenistus'
← alggermaani *χlaiƀa-z
vanaislandi hleifr 'leivapäts v juusturatas'
gooti hlaifs 'leib'
saksa Laib 'leivapäts, juusturatas'
● liivi lēba 'leib'
vadja leipä 'leivatainas, leib; (kasvav v koristatud) vili'
soome leipä 'leib; elatus, toimetulek'
isuri leibä 'leib'
Aunuse karjala ľeibü 'leib; toit, ülalpidamine; vili'
lüüdi leib 'leib; leivavili'
vepsa ľii̯b, ľeib 'leib; leivavili'

lõiv : lõivu : lõivu 'maks riigi- v kohtuorgani sooritatud tehingute eest'
← alggermaani *laiχwōn-, *laiǥwōn-
vanaislandi leiga 'üür, maarent, maks, tasu'
vanarootsi lēgha 'kokkulepitud tasu'
● vadja laivo 'oras; idu, võrse; juuksed'
soome laiho 'oras; kasvav vili'
karjala laiho 'oras; kasvav vili'
Vana kirjakeele sõna on uuesti kasutusele võetud oskuskeelendina.

lääts : läätse : läätse 'hernest väiksema seemnega liblikõieline toidukaunvili (Lens culinaris); läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks valgust murdvat pinda'
← läti lēca 'lääts; vikk, kurehernes; lääts, silma osa; leetrid'
Ilmselt saksa keele eeskujul on eesti lääts hakanud tähistama silma- ja optilist läätse, vrd saksa Linse 'lääts (taim, vili); läätsekujuline klaas; silmalääts'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lǟts 'lääts'.

mari : marja : marja 'taimede lihakas hulgaseemneline vili, (igapäevakeeles ka) lihakas söödav koguvili v luuvili; kala terataolised munad'
● liivi mōŗa 'mari'
vadja marja 'mari'
soome marja 'mari'
isuri marja 'mari'
Aunuse karjala muarju 'mari'
lüüdi muarď 'mari'
vepsa maŕj 'mari'
saami muorji 'mari'
? ersa maŕ '(liitsõnades) mari'
? mokša maŕ 'õun; (liitsõnades) mari'
mari mör 'maasikas; mari'
? handi mŭrəp 'kimp rabamurakaid'
? läänemansi moåri liitsõnas pul-moåri 'marjakobar'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. Vt ka mamm.

matt1 : mati : matti 'väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (nt terade, jahu jaoks); endisaegne peamiselt vilja mahumõõt; jahvatamise tasuks antav vili'
← alamsaksa mat(te) 'viljamõõt, mille mölder sai jahvatamise eest'
Matti kasutati peamiselt veskites naturaalse jahvatustasu, mativilja võtmiseks. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi matt 'vili, mille mölder sai jahvatamise eest; selle mõõt'.

muda : muda : muda 'veekogu põhja peeneteraline rohkete taime- ja loomajäänustega sete; pori'
← alggermaani *muđđa-, *muđđōn-
rootsi modd 'pori; lörts'
alamsaksa mudde, modde 'muda, pori'
← alggermaani *muþa-
vanaislandi moð 'heinapebred; seeme, vili'
● liivi mudā 'adru'
vadja muta '(soo-, turba)muda; pori; muld; turvas'
soome muta 'muda; pori, löga'
isuri muda 'muda'
Aunuse karjala muda 'muda, kõnts'
lüüdi muda 'muda (järve põhjas, rannal); muld'
vepsa muda 'muda'
saami mođđi 'muda; pori'
ersa moda 'maa'
mokša moda 'maa'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi muta, måta, moda 'muda, pori; adru, kuivanud lehed jms; lörts'.

murel : mureli : murelit 'hapukirsside sordirühma kuuluv viljapuu; selle tume vili'
○ morell
← saksa Morelle 'murel'

muulukas : muuluka : muulukat 'lühikeste võsunditega madal metsmaasikataoline taim (Fragaria viridis); selle taime valkjas, tipust punane söödav vili'
← baltisaksa Muhl- liitsõnas Muhlbeere 'muulukas'
Eesti keeles on tüvele lisatud liide -kas.

oder : odra : otra 'kõrreline rohttaim, parasvöötme tavaline teraviljataim (Hordeum); selle taime vili, terad'
○ kirderanniku otra
? ← balti
leedu aštrus 'terav'
● liivi vȯ’ddõrz 'oder'
vadja õzra 'oder'
soome ohra 'oder'
isuri osra, odra 'oder'
Aunuse karjala ozru 'oder'
lüüdi ozr 'oder'
vepsa ozr 'oder'
Oder on olnud läänemeresoomlaste esimene teraviljataim.

pahmas : pahma : pahmast 'peksmiseks mahalaotatud kuivatatud suvivilja lade; tihe sasine mütsakas, puhmas, tuust'
← balti *bāžma
leedu bažma, bažmas 'rahvahulk'
läti bāžt 'pistma, toppima'
● vadja pahmas 'pekstud, kuid tuulamata vili (rehepõrandal v hunnikus); peksmiseks mahalaotatud viljalade'
soome mrd pahmas 'terade koorimise seade v uhmer veskis; õlgede, põhu mõõt'
isuri pahmas 'korraga peenestatav mõõt linaseemneid v kapsast; tuulatava vilja hunnik'
Aunuse karjala pahmas 'veski jahvatusseade'
lüüdi pahmaz 'kaera peenestamise uhmer veskis; uhmritäis kaera (veskisse tuues)'
vepsa pahmaz 'veski uhmer; uhmritäis peenestatavat vilja'
Kohati on ilmselt segunenud tüvega pahn.

pamp : pambu : pampu 'mingisse kattesse seotud ebamäärase kujuga pakk hrl pehmeid esemeid, komps'
● ? liivi pāmpa 'pats, palmik'
soome pamppu 'midagi ümarat (lühike täidlane inimene, kartuli vili vms); hundinuia tõlvik; äss, tuus, boss'
isuri pamppu 'lume- v savipall'
karjala pamppu 'väike ümar laps'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on võinud mõjutada rootsi pamp 'paks inimene; boss'. Vt ka mampel, pampel.

pirn : pirni : pirni 'kerajate v piklike, hrl tipust jämedamate õunviljadega viljapuu (Pyrus); selle vili; elektrilamp'
← saksa Birne 'pirn'
Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi birn, pirn 'pirn' ja soome van srmt pirnipuu 'pirnipuu'.

ploom : ploomi : ploomi 'üheseemneliste ovaalsete v kerajate luuviljadega (vilja)puu vili; selliste viljadega (vilja)puu (Prunus)'
○ loom, kloom
← saksa Pflaume 'ploom'
Murretes on kasutusel ka varasem, alamsaksa laen (p)luum, ← alamsaksa plume 'ploom'.

pähkel : pähkli : pähklit 'kõva kestaga üheseemneline sulgvili (eriti sarapuul), selle söödav seeme; mingi muu kõvakestaline söödav vili v seeme'; mrd 'tõru'
● liivi pē’gõz 'pähkel'
vadja pähtšenä, pähtšänä '(sarapuu)pähkel', pähtšinä '(sarapuu)pähkel; sarapuu'
soome pähkinä 'pähkel'
isuri päähkänä 'pähkel'
ersa pešťe 'pähkel'
mokša päšťä 'pähkel'
mari pükš 'pähkel'
udmurdi paš- liitsõnas paš-pu 'pähklipuu'
? komi paškan '(kibuvitsa)mari'
Läänemeresoome-permi tüvi. Komi vaste on ebakindel tähenduse tõttu.

rehi : rehe : reht ~ rehte 'ruumid v eraldi hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; kuivatatav ja pekstav vili, ühekorraga partele ahetav kogus vilja; viljapeks'
○ lõunaeesti riih
● liivi rī’ 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
vadja rihi 'elumaja, tare; tuba, eluruum; ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
soome riihi 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
isuri riihi 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis; rehepeks'
Aunuse karjala riihi 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis; rehepeks'
lüüdi riih(i) 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis'
vepsa ŕih́ 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis'
udmurdi inši̮r 'viljapeksuplats'
komi ri̮ni̮š 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud vene mrd rej, réja 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks' (← murdevariant rei) ning vähemalt osaliselt baltisaksa Riege, Rige 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks' ja läti rija 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'.

riist : riista : riista 'ese, mille abil midagi tehakse; (puust) anum, söögi-, jooginõu; (mitm) rakmed'
● liivi rīst 'nõu, anum; tööriist'
vadja riissa 'asi, ese; tööriist; nõu, anum; (mitm) hobuseriistad; varandus, vara'
soome riista 'jahiloom'; van 'kraam, varandus; vili, viljasaak'
isuri riista 'asi, ese; tööriist; nõu, anum'
karjala riista 'jahiloom; häbe'
vepsa ŕišt 'pikk aeg'
Läänemeresoome tüvi.

suga2 : soa : suga 'kangaspuude ja kudumismasina osa lõimelõngade ühtlaseks jaotamiseks ja koelõngade kinnilöömiseks; jäme hari, kamm'
◊ soeng, sugema
? ← algindoiraani *śūka-
avesta sūkā- 'okas, oga; nõel'
vanaindia śūka- 'sõkal, agan'
● liivi sugā '(hobuse)hari'
vadja suka 'kamm; hobusehari; linahari'
soome suka '(hobuse)hari; jäik karv, harjas'
isuri suga 'kamm'
Aunuse karjala suga 'kamm; hobusehari'
lüüdi suga 'kamm'
vepsa suga 'kamm; hari'
saami čohkut 'kammida; sugeda, harjata'
? ersa śuva 'agan; sõkal'
? mokša śuva 'agan; sõkal'
? mari šu 'klii, agan; harjas, tüügas'
? komi śu 'rukis; vili; terad; saak'
On ka arvatud, et tegemist on balti laenuga, ← tüvi, mille tütarkeelte vasted on leedu šukos 'kamm, linahari', läti suka 'hari, hobusehari'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sokas 'nahatäis, peks'; soka 'jooksma, minema tormama' (← sugema). Vt ka suga1.

sõre : sõreda : sõredat 'hõre, harv; jäme, jämedateraline'
◊ sora-,sore
? ← indoeuroopa *ḱer-, *ḱoro-
saksa Hirse 'hirss'
leedu šerti 'toitma, söötma', šaras, pa-šaras 'loomatoit'
● vadja sorõa 'suur, jäme; sõre; jämedakoeline; harv'
soome sora 'kruus; kivikillustik'
isuri sorriia 'kare, jämedakoeline, jämedateraline, suur'
vepsa sorou 'kare, jäme; jämedalt jahvatatud'
? ersa śuro 'tera, vili'
? mokša śora 'tera'
On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas sorama. Mõnikord on arvatud, et tähenduses 'hõre, harv' on tegemist eri päritolu tüvega, mille vasted on soome sorea 'ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena', isuri sorriia 'uhke, tore, hea välimusega' ja karjala sorie 'pikk ja sale; sirge ja väheste okstega (puu); selge; kena'. Vt ka hõre.

tamm1 : tamme : tamme 'puisniitudel ja hajusalt metsades kasvav pealt läikivroheliste lehtedega puu, mille vili on tõru (Quercus)'
● liivi täm 'tamm'
vadja tammi 'tamm'
soome tammi 'tamm'
isuri tammi 'tamm'
Aunuse karjala tammi 'tamm'
lüüdi tammi 'tamm'
ersa tumo 'tamm'
mokša tuma 'tamm'
mari tumo 'tamm'
? udmurdi ti̮ liitsõnas ti̮pi̮ 'tamm'
? komi van tu liitsõnas tupu 'tamm'
Läänemeresoome-volga või läänemeresoome-permi tüvi.

tatar : tatra : tatart 'Aasiast pärinev suviviljana kasvatatav rohttaim, mille vili on kolmetahuline pähklike (Fagopyrum)'
○ tat(t)er, tader, tatrik, tadrik
← vene mrd tatárka 'tatar'
Vene sõnas on sama tüvi, mis on sõna tatari laenuallikas. Rahvust märkinud tüvi on hakanud tähistama ka selle rahvusega seostatavat teravilja. On oletatud, et vanemas kirjakeeles ja murretes esinev tatter on laenatud mõnest tundmatust alamsaksa murdekujust, vrd saksa mrd Taterkorn 'tatar'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tattar 'tatar' ja võib-olla Salatsi liivi tatar 'tatar'. Iisakus kõneldavast vene murrakust on registreeritud bumeranglaen tátra (← tatra (omastav)).

tera : tera : tera 'tööriista v külmrelva lõikav põhiosa, selle lõikeserv v terav ots; teravilja väike kõva vili v seeme; väike kompaktne aineosake'
◊ teras
● liivi tierā 'terariista tera; viljatera, teravili; seeme, tuum'
vadja terä 'terariista tera; terav ots (naasklil, kuusirbil); (saapa, suka, jala) laba; viljatera; silmatera'
soome terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka) laba; viljapea; õis; silmatera'
isuri terä 'terariista tera; (jalatsi, suka, aeru, labida) laba', terägäs 'rohkete (vilja)teradega'
Aunuse karjala terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka, labida) laba; viljapea; viljasaak; kanga laius'
lüüdi ťerä, ťera 'terariista tera; viljapea; silmatera'
vepsa ťera 'terariista tera; vahaküpsus (teraviljal); kanga laius'
saami dearri 'terariista tera, selle terav serv'
mari tür 'terariista tera'
? udmurdi tir 'kirves'
? ungari tőr 'pistoda, puss'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. On arvatud, et esitatud udmurdi ja ungari sõna asemel võivad selle tüve vasted olla mari tür 'äär, serv, külg', udmurdi dur 'äär, serv', dor 'äär, külg' ja komi dor 'äär, serv; terariista tera'. Vt ka terutama, tõru, äiatar.

tõru : tõru : tõru 'tamme vili'
○ kirderanniku toru
● liivi tõ’rmõz 'tõru'
vadja turu, doro 'tõru'
soome terho 'tõru'
On oletatud, et tuletis tüvest tera.

vili : vilja : vilja 'õistaime osa, mis sisaldab seemneid; tärklise- ja valgurohkete terade saamiseks kasvatatav kultuurtaim, sellise taime terad'
◊ villand
← indoeuroopa *wīl(i)jo
algslaavi *vilije
vanavene obilĭje 'vili'
vene obílie 'rikkalikkus, küllus'
tšehhi obilí 'teravili'
● liivi vīļa 'teravili, puuvili; kaup'
vadja viľľa 'vili'
soome vilja '(tera)vili'
isuri vilja 'vili'
Aunuse karjala viľľu 'leivavili, teravili; viljasaak, saak'
lüüdi viľľ 'vili'
vepsa viľľ 'teravili'
saami vallji 'küllus, rikkalikkus'
Inari saami valje 'vili; küllus, rikkalikkus'
Kuigi vasted kaugemates sugulaskeeltes puuduvad, viitab läänemeresoome häälikuline kuju väga varasele laenule algslaavi eelsest võimalikust balti ja slaavi ühisperioodist. villand (murdeti ka viljand, viland) on tekkinud alaltütlevavormist viljalt, milles lt on asendunud nd-ga. Lähedased moodustised on ka soome viljalti 'rikkalikult' ja liivi vīļali 'rikas, rikkalik'.