[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 17 artiklit

erk : ergu : erku 'elav, vilgas, reibas, terane, tundlik; ere, kirgas'; van 'närv'
ärgas, ärkama
liivi erk 'reibas, rõõmus; valvas'
vadja herkka 'hell, õrn; erk, terane; habras, rabe'
soome herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
isuri herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
Aunuse karjala herkü 'ergas, tundlik; hõlbus, paindlik'
lüüdi herk 'tundlik; peenetundeline; õrn'
vepsa herḱ 'ergu unega'
Läänemeresoome tüvi, sama tüvi võib olla sõnas ere. k lähtub tõenäoliselt vanast liitest. Sõnades ärgas ja ärkama on tüvevariant, kus e > ä. Vt ka hõrk, äratama, ärplema.

kass : kassi : kassi 'kaslaste hulka kuuluv koduloom (Felis catus domesticus)'
vene kóška, mrd košá, košára, košúra 'emakass'
Kuna vene keeles ei esine häälikuliselt täpselt laenuallikaks sobivat sõna, siis on arvatud, et laenatud on eri liidetega sõnadest üldistatud tüvi koš-. On oletatud, et sõna võib olla ka vanem, vanavene laen, sel juhul on selle vaste liivi kaš 'kass' ja võib-olla ka soome mrd kasi 'kass; vilgas, tragi (poiss)laps; lurjus', isuri kasi 'kass', Aunuse karjala kaži 'kass', lüüdi kaži 'kass' ja vepsa kaži͔ 'kass'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kassi 'kass'.

kähvama : kähvata : kähvan 'midagi järsku ning teravalt v vihaselt ütlema, nähvama'
käuhti
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas käuhti. Lähedane tüvi on nt sõnades nähvama ja sähvama. Eesti keelest on laenatud soome kähvelä 'vilgas, kiire' (← murdetuletis kähvel 'tragi, kärmas').

mügar : mügara : mügarat 'kühmuke v ümarjas moodustis'
liivi migām, mügām 'sõnniku-, porihunnik'
soome mykky, mykkyrä 'komps, pamp; pundar', mykyrä 'linakimp; kühm, pamp; väike ümar inimene'
Aunuse karjala mügüri 'ümar; eenduv, väljaulatuva osaga', mükküri 'lühike vilgas inimene'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.

nobe : nobeda : nobedat 'kärme, kiire, vilgas'
alggermaani *snōƀ(r)ija-z
algskandinaavia *snōƀ(r)iaR
vanaislandi snœfr 'kärme, kiire'
soome nopea 'kärme, kiire; vilgas; hoogne; pakiline'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või veidi noorem, skandinaavia laen. On ka arvatud, et tuletis noppima tüvest.

reibas : reipa : reibast 'ergas, vilgas, teotahteline, elav ja elurõõmus; hoogne, söakas'
soome reipas 'ergas, elav, vilgas; tarmukas, energiline; käbe, kärmas, liikuv; kartmatu'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

tiivis : tiivi : tiivist 'tihe, kokkusurutud, kompaktne'
soome tiivis 'tihe, kompaktne; läbilaskmatu; intensiivne, elav, vilgas (tegevuse kohta)'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome murretest on laenatud kirderannikumurretes ja Hiiumaal esinev sõna tiiv 'tihe, pingul', ← soome mrd tiivi 'tihe, kompaktne; täpne, kitsi; hea, kindel'.

uim1 : uima : uima 'joobumus,  joovastus; joove'
lõunaeesti hoim
alggermaani *swīman- 'kõikuma'
vanaislandi hvima 'kohmitsema'
vadja huima 'pöörane, äge; kiire, väle'; huimata 'pead pööritama panna'
soome huima 'pöörane, hulljulge, ohjeldamatu'
isuri huima 'kiire, vilgas; nutikas'
Aunuse karjala uimehtuo 'minestada, teadvust kaotada'
karjala huima 'pöörane, hull'; huimata 'hulluks ajada; peapööritust tekitada'
lüüdi huim 'pöörane, meeletu'

veider : veidra : veidrat 'kummaline, imelik, ebaharilik'
vadja veiterä 'väle, nobe, vilgas; julge'
soome mrd veiterä 'elav, reibas; terane'
isuri veiterä 'vilgas, kärme; lõbus, naljakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

viks1 : viksi : viksi 'korralik, tubli, usin; kärmas'
saksa fix 'kindel; viks, tubli, kärmas'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt ladina päritolu, ← ladina fixus 'kindel, jääv'. Eesti keelest on laenatud vadja viks(a) 'vilgas, viks'.

vilama : vilada : vilan 'kiiresti liikuma'
vilajas, vile2
liivi villõ 'virvendada, vilkuda'
soome vilistä 'vihiseda, vilksatada'; vilahtaa 'vilksatada; välgatada; sähvatada'
isuri vilissä, vilahtaa 'vilksatada'
Aunuse karjala vilištä 'roomata; vaikselt liikuda; hulkuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades vilisema, vilgas, vilk ja viltu. Lähedane tüvi on nt sõnas volask.

vilbas : vilpa : vilbast 'teatud värvuliste seltsi kuuluv lind peamiselt troopikas levinud vilbaslaste sugukonnast (Timaliidae)'; mrd 'vilgas'
vadja vilppiä 'vilksata, lipsata'
soome mrd vilpas 'vilgas, kiire'
Aunuse karjala vilpata 'vilkuda, vilada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Murdesõna on uues tähenduses bioloogiaterminina kasutusele võetud. Lähedane tüvi on vilgas.

vilgas : vilka : vilgast 'elav, nobe, kärmas'
soome vilkas 'vilgas, elav; reibas; kärme, nobe'
isuri vilgas 'ergas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades vilk ja/või vilama. Lähedane tüvi on nt sõnas vilbas.

vilk : vilgu : vilku 'helk; kihilise ehitusega mineraal'
liivi vilkkõ 'vilkuda'
vadja vilkkua 'vilkuda'
soome vilkkua 'vilksatada, välgatada; vilkuda; välkuda'
isuri vilkkaa 'vilkuda'
Aunuse karjala vilgoa 'vilkuda'; vilgata 'pilkuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades vilgas ja/või vilama. Lähedane tüvi on nt sõnas vilksama.

viperus : viperuse : viperust 'ebaõnnestumine; äpardus; eksimus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve vaste võib olla soome mrd viiperä 'kiire, vilgas'.

virge : virge : virget 'ärkvel olev; ergas'
vire2
liivi virgzõ 'virge, elav, vilgas'; virgõ 'virguda, ärgata'
soome virkeä 'virge, elav, ärgas'; vireä 'erk, elav, reibas; virge'; virota 'ellu ärgata, elustuda, virguda'
Aunuse karjala virota (lihtmineviku ains 3P virgoi) 'küllastuda; soovides pettuda'
lüüdi virgota 'elustuda, terveks saada'
saami fargat 'kärmas, nobe, vilgas'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas virk.

virmalised : virmaliste : virmalisi (mitm) 'põhjavalgus, polaarvalgus'
soome van virmalliset 'taeva märgid, virmalised [?]'; mrd virma 'kiire, elav, vilgas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vire1.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur