Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 17 artiklit
erk : ergu : erku 'elav, vilgas, reibas, terane, tundlik; ere, kirgas'; van 'närv'
◊ ärgas, ärkama
● liivi erk 'reibas, rõõmus; valvas'
vadja herkka 'hell, õrn; erk, terane; habras, rabe'
soome herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
isuri herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
Aunuse karjala herkü 'ergas, tundlik; hõlbus, paindlik'
lüüdi herk 'tundlik; peenetundeline; õrn'
vepsa herḱ 'ergu unega'
Läänemeresoome tüvi, sama tüvi võib olla sõnas ere. k lähtub tõenäoliselt vanast liitest. Sõnades ärgas ja ärkama on tüvevariant, kus e > ä. Vt ka hõrk, äratama, ärplema.
kass : kassi : kassi 'kaslaste hulka kuuluv koduloom (Felis catus domesticus)'
← vene kóška, mrd košá, košára, košúra 'emakass'
Kuna vene keeles ei esine häälikuliselt täpselt laenuallikaks sobivat sõna, siis on arvatud, et laenatud on eri liidetega sõnadest üldistatud tüvi koš-. On oletatud, et sõna võib olla ka vanem, vanavene laen, sel juhul on selle vaste liivi kaš 'kass' ja võib-olla ka soome mrd kasi 'kass; vilgas, tragi (poiss)laps; lurjus', isuri kasi 'kass', Aunuse karjala kaži 'kass', lüüdi kaži 'kass' ja vepsa kaži͔ 'kass'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kassi 'kass'.
kähvama : kähvata : kähvan 'midagi järsku ning teravalt v vihaselt ütlema, nähvama'
◊ käuhti
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas käuhti. Lähedane tüvi on nt sõnades nähvama ja sähvama. Eesti keelest on laenatud soome kähvelä 'vilgas, kiire' (← murdetuletis kähvel 'tragi, kärmas').
mügar : mügara : mügarat 'kühmuke v ümarjas moodustis'
● liivi migām, mügām 'sõnniku-, porihunnik'
soome mykky, mykkyrä 'komps, pamp; pundar', mykyrä 'linakimp; kühm, pamp; väike ümar inimene'
Aunuse karjala mügüri 'ümar; eenduv, väljaulatuva osaga', mükküri 'lühike vilgas inimene'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.
nobe : nobeda : nobedat 'kärme, kiire, vilgas'
← alggermaani *snōƀ(r)ija-z
algskandinaavia *snōƀ(r)iaR
vanaislandi snœfr 'kärme, kiire'
● soome nopea 'kärme, kiire; vilgas; hoogne; pakiline'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või veidi noorem, skandinaavia laen. On ka arvatud, et tuletis noppima tüvest.
reibas : reipa : reibast 'ergas, vilgas, teotahteline, elav ja elurõõmus; hoogne, söakas'
← soome reipas 'ergas, elav, vilgas; tarmukas, energiline; käbe, kärmas, liikuv; kartmatu'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.
tiivis : tiivi : tiivist 'tihe, kokkusurutud, kompaktne'
← soome tiivis 'tihe, kompaktne; läbilaskmatu; intensiivne, elav, vilgas (tegevuse kohta)'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome murretest on laenatud kirderannikumurretes ja Hiiumaal esinev sõna tiiv 'tihe, pingul', ← soome mrd tiivi 'tihe, kompaktne; täpne, kitsi; hea, kindel'.
uim1 : uima : uima 'joobumus, joovastus; joove'
○ lõunaeesti hoim
← alggermaani *swīman- 'kõikuma'
vanaislandi hvima 'kohmitsema'
● vadja huima 'pöörane, äge; kiire, väle'; huimata 'pead pööritama panna'
soome huima 'pöörane, hulljulge, ohjeldamatu'
isuri huima 'kiire, vilgas; nutikas'
Aunuse karjala uimehtuo 'minestada, teadvust kaotada'
karjala huima 'pöörane, hull'; huimata 'hulluks ajada; peapööritust tekitada'
lüüdi huim 'pöörane, meeletu'
veider : veidra : veidrat 'kummaline, imelik, ebaharilik'
● vadja veiterä 'väle, nobe, vilgas; julge'
soome mrd veiterä 'elav, reibas; terane'
isuri veiterä 'vilgas, kärme; lõbus, naljakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.
viks1 : viksi : viksi 'korralik, tubli, usin; kärmas'
← saksa fix 'kindel; viks, tubli, kärmas'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt ladina päritolu, ← ladina fixus 'kindel, jääv'. Eesti keelest on laenatud vadja viks(a) 'vilgas, viks'.
vilama : vilada : vilan 'kiiresti liikuma'
◊ vilajas, vile2
● liivi vi’llõ 'virvendada, vilkuda'
soome vilistä 'vihiseda, vilksatada'; vilahtaa 'vilksatada; välgatada; sähvatada'
isuri vilissä, vilahtaa 'vilksatada'
Aunuse karjala vilištä 'roomata; vaikselt liikuda; hulkuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades vilisema, vilgas, vilk ja viltu. Lähedane tüvi on nt sõnas volask.
vilbas : vilpa : vilbast 'teatud värvuliste seltsi kuuluv lind peamiselt troopikas levinud vilbaslaste sugukonnast (Timaliidae)'; mrd 'vilgas'
● vadja vilppiä 'vilksata, lipsata'
soome mrd vilpas 'vilgas, kiire'
Aunuse karjala vilpata 'vilkuda, vilada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Murdesõna on uues tähenduses bioloogiaterminina kasutusele võetud. Lähedane tüvi on vilgas.
vilgas : vilka : vilgast 'elav, nobe, kärmas'
● soome vilkas 'vilgas, elav; reibas; kärme, nobe'
isuri vilgas 'ergas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades vilk ja/või vilama. Lähedane tüvi on nt sõnas vilbas.
vilk : vilgu : vilku 'helk; kihilise ehitusega mineraal'
● liivi vilkkõ 'vilkuda'
vadja vilkkua 'vilkuda'
soome vilkkua 'vilksatada, välgatada; vilkuda; välkuda'
isuri vilkkaa 'vilkuda'
Aunuse karjala vilgoa 'vilkuda'; vilgata 'pilkuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades vilgas ja/või vilama. Lähedane tüvi on nt sõnas vilksama.
viperus : viperuse : viperust 'ebaõnnestumine; äpardus; eksimus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve vaste võib olla soome mrd viiperä 'kiire, vilgas'.
virge : virge : virget 'ärkvel olev; ergas'
◊ vire2
● liivi virgzõ 'virge, elav, vilgas'; virgõ 'virguda, ärgata'
soome virkeä 'virge, elav, ärgas'; vireä 'erk, elav, reibas; virge'; virota 'ellu ärgata, elustuda, virguda'
Aunuse karjala virota (lihtmineviku ains 3P virgoi) 'küllastuda; soovides pettuda'
lüüdi virgota 'elustuda, terveks saada'
saami fargat 'kärmas, nobe, vilgas'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas virk.
virmalised : virmaliste : virmalisi (mitm) 'põhjavalgus, polaarvalgus'
● soome van virmalliset 'taeva märgid, virmalised [?]'; mrd virma 'kiire, elav, vilgas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vire1.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |