[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agul : aguli : agulit '(vilets, armetu) ääre-, eeslinn'
← vanarootsi hakul-, hagull- liitsõnades hakulverk, hagullverk 'ristatud teivastest aed'

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
← alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
← alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
● liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

kadal : kadala : kadalat 'vilets, armetu'; mrd 'lühinägelik; pilus, kissis'
← alggermaani *skaþala-z
vanaülemsaksa scadal 'halb, alatu, petislik'
← alggermaani *χatala-z
vanaülemsaksa hazzal 'vaenulik'
● vadja katala 'vilets, armetu'
soome katala 'vilets, armetu; alatu, põlatud; ilge, nurjatu'
Aunuse karjala van kadal 'õnnetu, osatu; hädavares'
Võib olla ka soome keelest laenatud, sest esineb peamiselt kirderannikumurretes ja nende naabruses.

kuri : kurja : kurja 'õel, tige, pahatahtlik; vihane; kurat, saatan'
● vadja kurja 'halb, kehv; kuri'
soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu'
isuri kurja 'halb, kehv'
Aunuse karjala kurju 'vilets, vaene, kehv'
lüüdi kurďaine 'vilets; armetu, vaeseke, õnnetuke'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest kura. Algsem tähendus on säilinud teistes läänemeresoome keeltes, eesti keeles on toimunud tähendusnihe ilmselt piiblitõlke mõjul. Vt ka kurat.

logu : logu : logu 'vana, vilets, armetu, poollagunenu' logisema

mannetu : mannetu : mannetut 'vilets, armetu; saamatu'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manduma.

nigel : nigela : nigelat 'vilets, kehv, armetu'
● vadja nikõla 'lõtv'
On arvatud, et tuletis nigisema tüvest.

paharet : pahareti : paharetti 'paha vaim, kurivaim, kurat, eriti põrgu kujutelmas väike kurat, sarviku abiline'
Vana liitsõna, mille esimene osis on paha ja teine osis on arvatavasti läänemeresoome tüvi, mille vaste võib olla reo. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja paharätte 'paharet (sõimusõna)', isuri paharätti 'vilets, armetu (sõimusõna)'.

räbal : räbala : räbalat 'miski katkine, rebitud, narmendav ja vana; armetu olend; kehv, vilets'
● vadja räpäl 'kalts, narts; armetu olend'
soome räpäle 'kalts, narts; armetu olend'; mrd 'kild, tükk'
isuri räppääle 'katkine ja vana ese'
Aunuse karjala räbäleh 'katkine ja vana ese', räbü 'kulunud rõivas; kõbi, tudi'
vepsa liitsõnade järelkomponendina ŕäbu 'kulunud ese; kõbi, tudi'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääbakas. Vt ka räbik ja räbu.

vilets : viletsa : viletsat 'kehv, nigel; napp, kesine'
● soome viheliäinen 'vilets, armetu, sant; kehv'
On arvatud, et tuletis tüvest viha. Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wiþelia-, mille vasted on vanainglise wīdl 'kõnts, mustus' ja vanaülemsaksa withillo 'kahesooline; ebaloomulik'. Algselt on sõna olnud ne-liiteline, niisugune sõnakuju viline on murretes ka säilinud, selle võimalikust murdelisest omastavavormist *vilitse on saadud uus nimetavavorm.