[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agul : aguli : agulit '(vilets, armetu) ääre-, eeslinn'
← vanarootsi hakul-, hagull- liitsõnades hakulverk, hagullverk 'ristatud teivastest aed'

arg : ara : arga 'kergesti hirmu tundev, kartlik; häbelikult tagasihoidlik, uje; tundlik, hell'
← alggermaani *arǥa-z
vanaislandi argr 'arg, ebamehelik; kõlvatu'
vanarootsi argher 'arg; vilets, halb'
saksa arg 'halb, paha, kuri; väga, hullupööra'
● liivi ārga 'pelglik, kartlik'
vadja arka 'pelglik, kartlik; erk, kerge (une kohta)'
soome arka 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
isuri arga 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
Aunuse karjala argu 'pelglik, kartlik'
lüüdi arg 'pelglik, kartlik'
vepsa arg 'pelglik, kartlik'

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
← alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
← alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
● liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

atu : atu : atut kõnek 'vilets, kehv' hatt2

hagerik : hageriku : hagerikku 'varjualune taluhoone seina küljes; vilets maja, hurtsik' hagu

hagu : hao : hagu 'kütteks maharaiutud peened puud v oksad'; mrd 'kaera pööris'
◊ hagerik
← balti
leedu šaka 'oks; haru'
läti sakas (mitm) 'rangid'
● vadja hako 'jäme pehkinud puu; tuulest murtud puu känd'
soome hako '(okaspuu) oks; vettinud puunott'
isuri hago 'pehkinud puu; vettinud puunott; ajupuit'
Aunuse karjala hago 'pehkinud puu'
lüüdi hago 'pehkinud puu'
vepsa hago 'tuulemurd, jäme pehkinud puu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd hakeri 'roigastest või kuuseokstest varjualune heintele lauda seina ääres; vilets maja, hurtsik' (← hagerik). Vt ka agu.

hale2 : haleda : haledat 'härras, kergesti kurvastav, kurb; vilets'
◊ halastama
● liivi alāstõ 'halastada'
vadja alõassi, halliassi 'haledalt'
soome haalea 'leige; kahvatu, valkjas, luitunud, pleekinud; leebe, kurblik', mrd halea 'kurb'
isuri haalia 'leige; kahvatu, luitunud'
karjala hoalie 'leige; kahvatu'
Läänemeresoome tüvi.

hoon : hoonu : hoonu mrd 'halb, vilets; kõhetu, kõhn'
● vadja oono 'nõrk, vilets', oonokkainõ 'kõhn, lahja'
soome huono 'halb, paha; kehv; vilets, hale; nõrk, väeti'
isuri hoono 'halb'
Aunuse karjala huono 'halb, paha, vilets'
lüüdi huono 'halb, kehv'
Läänemeresoome tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud.

hubane : hubase : hubast 'mugav, õdus'
● liivi obāz, o’bbi 'hiline'
soome hupa 'kergesti kuluv; pillav, raiskav; lõbus, lustlik'; hupainen, hupaisa 'lõbus, lustlik'
isuri huba 'kehv, nõrk; kergesti kuluv'
Aunuse karjala huba 'väike; kitsas'
lüüdi huba 'väike'; hubeta 'väheneda, kahaneda'
vepsa huba 'halb, paha'; hubeta 'väheneda; kõhnuda; õheneda'
ersa čova 'õhuke; peen; peenike, sale'
mokša šuvańä 'õhuke; peen; peenike, sale'
ungari sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv'
Soome-ugri tüvi. Vt ka huvi ja oblikas.

hütt : hüti : hütti 'väike vilets elamu, hurtsik, onn'
← saksa Hütte 'onn, hütt, hurtsik; mägionn'
← alamsaksa hutte 'onn, hütt, hurtsik'

igerik : igeriku : igerikku 'kidur, vilets, kehv' iga2

inetama : inetada : inetan 'koledaks, näotuks tegema'
◊ inetu
● vadja inõa 'jälk, ilge, vastik'; inota 'jälestada'
soome inho 'vastikus, jälkus'; inhota 'põlata; jälestada'
isuri inho 'vastikus, jälkus'; inhota 'põlata; jälestada'
karjala inha 'vilets, õnnetu'
Läänemeresoome tüvi.

kabe2 : kabeda : kabedat 'käbe, kärmas; tragi; korralik, kena; peenike, sale; täbar, vilets'; mrd 'kerge kuiv külm'
● soome kapea 'kitsas; peenike, sale; napp, kasin, piiratud'
Aunuse karjala kabei, kappei 'vähene, napp'
Läänemeresoome tüvi.

kadakas2 : kadaka : kadakat 'sakslane olla tahtev, saksik eestlane'
← saksa Katensaße 'agulielanik, käsitööline, kelle ainus omand oli vilets majake'
Laenuallikas on liitsõna, Kate 'majake, hütt, (popsi)saun' + Saße 'elukoht, asukoht, ase'. Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus, Katensaße > kadakasaks > kadakas.

kadal : kadala : kadalat 'vilets, armetu'; mrd 'lühinägelik; pilus, kissis'
← alggermaani *skaþala-z
vanaülemsaksa scadal 'halb, alatu, petislik'
← alggermaani *χatala-z
vanaülemsaksa hazzal 'vaenulik'
● vadja katala 'vilets, armetu'
soome katala 'vilets, armetu; alatu, põlatud; ilge, nurjatu'
Aunuse karjala van kadal 'õnnetu, osatu; hädavares'
Võib olla ka soome keelest laenatud, sest esineb peamiselt kirderannikumurretes ja nende naabruses.

kahi1 : kahja : kahja 'jookohver; kellegi v millegi õnneks või õnnistamiseks joodav õlu või viin'; mrd 'rituaalne joomapidu'
◊ kahima
● ? vadja kahja liitsõnas taitšinkahja 'leivaastja, -küna, mõhk'
soome mrd kahja sõnaühendis Kaisan kahjat 'Kaisa (= kadripäeva) pidu, joodud'; kahjassa 'purjus'
karjala kahja 'vilets viin'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *kāsⁱja-z, mille vasted on rootsi mrd käs(e) 'laap, juustujuuretis' ja vanaülemsaksa kāsi 'juust'. Teisalt on oletatud, et sama tüvi mis sõnas kahisema. Tähenduserinevuse tõttu on mõlemat oletust kaheldavaks peetud. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome van srmt kahi 'odrast või kaerast valmistatud jook'. Tuletis kahima on maleterminina kirjakeeles moodustatud 19. sajandi lõpus, lähtudes vanemast murdekeelest registreeritud tähendusest 'ohvrikoht'. Vt ka kahi2.

kahi2 : kahja : kahja 'kübaramust, raudvitriol'; mrd 'potisinine; värvivedelik; värvipära; õlle- või kaljapära'
● ? soome mrd kahja liitsõnas kahjaleipä 'halb, vilets leib', kahelo, kahero 'halb, vilets leib'
Häälikuliselt ja tähenduslikult on võimalik, et sama tüvi mis kahi1, kuid kuna murdelevik on suures osas erinev, siis on peetud eri päritoluga tüveks.

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
◊ karastama
● vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

kehv : kehva : kehva 'nigel, vilets; napp, vähene; vaene, varatu'
○ kirderanniku kehva, kehvä
? ← alggermaani *skeuχwa-, *skeuχa-
vanainglise scēoh 'arg, kartlik'
inglise shy 'kartlik; häbelik'
● vadja köühä, hrv tšeühä, tšöühä 'vaene; vilets'
soome köyhä 'vaene; napp'
isuri köühä 'vaene; vilets'
Aunuse karjala keühü, köühü 'vaene; vilets, lahja (maa)'
lüüdi ḱöuh 'vaene'
vepsa ḱöuh 'vilets, halb; vaene; vaevaline'
Germaani laenu on peetud kaheldavaks tähenduserinevuse tõttu.

kesine : kesise : kesist 'kestane, kesi sisaldav; vilets, nigel; napp, vähene' kesi

kiduma : kiduda : kidun 'viletsaks, põduraks muutuma, vilets, põdur olema, kiratsema'
● liivi ki’ddõ 'põdeda, kiduda'
soome kitua 'valu kannatada, piinelda, vaevelda; kiduda, kiratseda; virelda'
Aunuse karjala kiduičče- 'vaevelda, kannatada, põdeda'
lüüdi kiduita 'vaevelda, pikalt põdeda'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi ki̮ž 'haigus, haigusvaim', komi van srmt ki̮ž 'surnult sündinud laps' ja handi kä̆si 'haigus; haige', kuid seda on peetud kaheldavaks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kitåt 'haiglane, põdur, vaevatud'.

korgas : korka : korgast mrd 'kaldaalune koobas; vilets hurtsik, urgas'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vaste võib olla soome mrd koro 'uure, õnar, õõnsus'.

kosu : kosu : kosu 'vilets, lagunenud hoone'; mrd 'kõhetu olend; kest, koor'
On arvatud, et tüve kesi variant.

kunnatu : kunnatu : kunnatut mrd 'sündsusetu, sobimatu, halb'
● soome kunto '(seisu)kord, seisund, vorm'; van kunnoton 'kõlbmatu, vilets'
Arvatavasti tuletis tüve -kond variandist.

kuri : kurja : kurja 'õel, tige, pahatahtlik; vihane; kurat, saatan'
● vadja kurja 'halb, kehv; kuri'
soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu'
isuri kurja 'halb, kehv'
Aunuse karjala kurju 'vilets, vaene, kehv'
lüüdi kurďaine 'vilets; armetu, vaeseke, õnnetuke'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest kura. Algsem tähendus on säilinud teistes läänemeresoome keeltes, eesti keeles on toimunud tähendusnihe ilmselt piiblitõlke mõjul. Vt ka kurat.

kurikas : kurika : kurikat 'lame käepidemega puunui'
● vadja kurikka 'kurikas'
soome kurikka 'kurikas; kaigas, kepp'
isuri kurikka 'kurikas'
Aunuse karjala kurikku 'kurikas'
lüüdi kuŕikk 'kurikas'
vepsa kurik 'kurikas'
On arvatud, et tuletis uurali tüvest, mille vasted on vanema murdekeele sõna kuurask 'nuga', vadja kuras 'nuga, puss', Ume saami gürra 'väike vilets nuga', neenetsi χǝrᵊ 'nuga' ja matori kuru 'nuga'.

kõdu : kõdu : kõdu 'orgaanilise ainese, peamiselt taimejäänuste pooleldi mullastunud lagunemissaadus'; mrd 'puru, prügi; vana vilets olend'
Tõenäoliselt kaduma tüve variant.

kõhn : kõhna : kõhna 'õhukese nahaaluse rasvkoega, lahja'
● soome kehno 'vilets, kehv; halb'; mrd 'kurivaim, kurat'
isuri kehno 'vilets; kõhn; lahja'
Aunuse karjala kehno 'kurat, kurivaim, paharet'
lüüdi kehno 'kurat, kurivaim, paharet'
? saami geanis 'sobiv tapmiseks (looma kohta); halb'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

lein : leina : leina 'lähedase inimese surmast tingitud hingevalu, kaotusvalu'
? ← balti
leedu klienas, kleins 'õhuke, kõhn'
läti kliens 'kõhn, kidurakasvuline, kuivetunud'
● vadja leinä 'lein'
soome leina 'kehv vilja kasv; nõrk, vilets'
isuri leina 'kurbus, pahameel'
Aunuse karjala ľeinäine 'õnnetu, vilets, vaene'
Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud.

logu : logu : logu 'vana, vilets, armetu, poollagunenu' logisema

losa 'lohakalt ripakil, lösakil; lõdvalt istuvas v lamavas asendis'
◊ lossis
● liivi lo’zzõ 'aeglaselt laskuda', loš 'katki pigistatud, lömastatud'
soome mrd losa 'halvas seisukorras ese; halb või laisk naine'
karjala lošo 'halvas seisukorras ese; vana, vilets inimene v loom'
saami loassi 'vaeseke, õnnetuke, armetuke'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lösakil. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.