[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kahi1 : kahja : kahja 'jookohver; kellegi v millegi õnneks või õnnistamiseks joodav õlu või viin'; mrd 'rituaalne joomapidu'
◊ kahima
● ? vadja kahja liitsõnas taitšinkahja 'leivaastja, -küna, mõhk'
soome mrd kahja sõnaühendis Kaisan kahjat 'Kaisa (= kadripäeva) pidu, joodud'; kahjassa 'purjus'
karjala kahja 'vilets viin'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *kāsⁱja-z, mille vasted on rootsi mrd käs(e) 'laap, juustujuuretis' ja vanaülemsaksa kāsi 'juust'. Teisalt on oletatud, et sama tüvi mis sõnas kahisema. Tähenduserinevuse tõttu on mõlemat oletust kaheldavaks peetud. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome van srmt kahi 'odrast või kaerast valmistatud jook'. Tuletis kahima on maleterminina kirjakeeles moodustatud 19. sajandi lõpus, lähtudes vanemast murdekeelest registreeritud tähendusest 'ohvrikoht'. Vt ka kahi2.

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
● vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

naps : napsi ~ napsu : napsi ~ napsu 'kange alkohoolne jook; napsiklaasi-, pitsitäis sellist jooki'
← saksa Schnaps 'naps, viin'
Eesti keelest on laenatud vadja napsu 'naps, viin' ning arvatavasti ka isuri napsu 'naps, viin'.

vein : veini : veini 'mahla kääritamisel saadud alkohoolne jook'
← saksa Wein 'vein'
Sõna on laenatud 19. sajandil. Varem kasutati selle mõiste jaoks varasemat laenu samast germaani tüvest, viin.

viima : viia : viin 'lähemalt kaugemale toimetama'
◊ viitma
← indoeuroopa *wegh-e, *wegh-o
sanskriti váhati 'vedama; juhtima; koju viima; naiseks võtma'
ladina vehere 'kandma, vedama'
● liivi vīdõ 'ära viia, kohale toimetada'
vadja viijjä 'viia, vedada'; veettää 'veeta; viita'
soome viedä 'viia'; viettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
isuri veejjä 'viia'; veettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
Aunuse karjala viijä 'viia; ära viia, ära võtta'; viettiä 'vedada, juhatada, viia; veeta'
lüüdi viedä 'viia'
vepsa veda 'viia'
koltasaami viikkâd 'viia'
ersa vijems 'viima'
mokša vims 'saatma'
udmurdi vaji̮ni̮ 'tooma'
komi vajni̮ 'tooma'
handi wŭ-, wu- 'võtma; ostma'
mansi wiγ- 'võtma; tooma; ostma'
ungari visz 'viima'; vesz 'võtma; ostma'
Vt ka veetlema, veetma ja veimed.

viin : viina : viina 'teraviljast v kartulist saadav kange alkohoolne jook; kange alkohol'
← alggermaani *wīna
rootsi vin 'vein'
saksa Wein 'vein'
● vadja viina 'viin; vein'
soome viina 'viin'
isuri viina 'viin'
Aunuse karjala viinu 'viin; vein'
lüüdi viin(e͔) 'viin'
vepsa vin 'viin; vein'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, vein. Germaani tüvi on laenatud ladina keelest, ← ladina vinum 'vein'.