[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaha1 : kaha : kaha '(varrega eseme) laiem nõgus ots'; mrd 'reha pea; labida laba; käepide; (kala)kahv; vähinatt; tihe nooda pära, mõrra viimane sopp'
◊ kahur
● soome mrd kaha '(vitstest, laastudest, tohust) korv, suurem säilitusnõu; teivastest püünis; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks'
Aunuse karjala kaha '(vitstest, laastudest) süte- v heinavedamiskorv'
lüüdi kaha 'sütevedamiskorv; mõrra rõngas'
vepsa kahač 'kuivatusredelil heinu kinni hoidev kokkuseotud vitstepaar'
? udmurdi kož sõnaühendis kenos kož 'vilja-, jahu-, söödasalv'
? komi van srmt ki̮š 'õõnsus [?]'
handi χŏsap 'lahter, õõnsus; sahver'
mansi χusap '(säilitus)nõu'
? sölkupi koča 'kott'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. kahur on Esimese maailmasõja ajal loodud tuletis, tähenduslikuks seoseks tüvega on olnud teatud analoogia lusika, piibu vm kaha ja suurtükilafeti vahel.

kiidekas : kiideka : kiidekat 'mäletsejate eesmao viimane osa'
Tundmatu päritoluga tüvi.

viibima : viibida : viibin '(pikemat aega) olema, asuma; hilinema, edasi lükkuma'
◊ viiv
● liivi vībõ '(pikemat aega) olla; hilineda'
vadja viipüä 'hilineda, jääda, kesta'
soome viipyä '(pikemat aega) olla; jääda'
isuri viipüä '(pikemat aega) olla; jääda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest, mis on sõnas viimane.

viimane : viimase : viimast 'lõpus olev; ajaliselt tagapool olev; järel olev'
● Salatsi liivi vīmi 'viimane'
vadja viimin 'viimane'
soome viime 'möödunud, eelmine; viimane', viimeinen 'viimane, viimne'
isuri viime 'möödunud, eelmine', viimein 'viimane'
karjala viime, viimeine 'viimane'
Läänemeresoome tüvi. Võib olla tuletis soome-ugri tüvest, mille arvatav vaste on ungari vég 'lõpp'. Vt ka viibima.