[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 33 artiklit, väljastan 30.

ahvatlema : ahvatleda : ahvatlen 'meelitama, peibutama; kiusatusse viima'
soome mrd ahvakas 'ablas; innukas; usin, virk', ahvaltaa 'ahmata'
karjala ahvakko 'pealetükkiv; ablas; innukas'
vepsa ahvak 'ablas; innukas'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla ahmima või avama tüve variant.

ajama : ajada : ajan 'kuhugi liikuma sundima; midagi tegema sundima; tagant kihutama'
aelema, ajend
?indoeuroopa *aǵ-
vanaindia ájati 'ajama'
avesta azaiti 'ajama; ära viima'
ladina agere 'ajama'
liivi aijjõ 'jahtida, ajada; tõugata; paarituda; pealetükkiv olla'
vadja ajaa 'ajada, minema sundida; püüda, otsida; eraldada; sõita'
soome ajaa 'ära ajada; viia, sundida; juhtida, sõita'
isuri ajjaa 'hobust sundida, hobusega sõita; ära ajada'
Aunuse karjala ajua 'sõita; ajada'
lüüdi ajada 'hobusega sõita; purjetada, sõuda; suusatada; taga ajada'
vepsa ajada 'sõita; (taga) ajada'
saami vuodjit 'sõita, reisida'
udmurdi uji̮ni̮ 'ajama, taga ajama'
komi vojni̮ 'põgenema; kiiresti ära viima'
idamansi wojt- 'taga ajama'
Indoeuroopa laen on kaheldav häälikulistel põhjustel. Vt ka ait, laajama.

avatlema : avatleda : avatlen 'meelitama, peibutama; kiusatusse viima' ahvatlema

joovastama : joovastada : joovastan 'purju panema, joobnuks tegema; vaimustusse viima, väga kaasa kiskuma' jooma

kandma : kanda : kannan '(üles tõstetuna) edasi toimetama; millelegi altpoolt toeks olema; peal lasuvat raskust välja kannatama; taluma; rase v tiine olema; saaki andma, midagi kasvatama; seljas v jalas olema; omama, millegagi varustatud olema; mingis olukorras v millegi osaline olema; kuhugi märkima, peale tõmbama vms'; mrd 'veetihe olema; kanduma'
kannatama
liivi kandõ '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; muneda'
vadja kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; taluda; rase v tiine olla; poegida; seljas v jalas olla'
soome kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; rase v tiine olla; saaki anda; kanduda, ulatuda; sisse nõuda'
isuri kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; tiine olla; poegida; tasuda, mõtet olla'
Aunuse karjala kandua '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; rase v tiine olla; poegida, sünnitada; taluda; kanduda, ulatuda'
lüüdi kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; poegida'
vepsa kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; poegida'
saami guoddit '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; kanduda, lasta kaugele (relvast); taluda; poegida, muneda'
ersa kandoms 'kandma, viima, tooma; sünnitama; pakkuma, lauale andma; vastutama; kahju tekitama'
mokša kandəms 'kandma, tooma, viima'
mari kondaš 'tooma; sõidutama; talutama; viima, kohale toimetama; hankima'
? handi χɔntəm- 'seljas kandma, selga võtma'
? mansi χūnt- 'kandma, selga võtma'
neenetsi χana- 'kandma, (ära) viima'
eenetsi kada- 'kandma, (ära) viima'
nganassaani kontu- 'kandma, (ära) viima'
sölkupi k͔uə̑ntǝ- 'kandma, (ära) viima'
kamassi kun-, kundo- 'kandma, (ära) viima'
matori kandǝ- 'kandma, (ära) viima'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ultši kanta- 'käega ulatuma', nanai kāntači- 'käega ulatuma', jukagiiri kande- 'viima, juhtima'.

karistama : karistada : karistan 'nuhtlema, nuhtlust määrama v täide viima' kari2

klanima : klanida : klanin 'nuruma, manguma; siluma; ilusaks tegema, üles lööma, mukkima'; mrd 'laimama, teotama; tühja juttu rääkima'
lanima, klaanima
vene klánjatsja 'kummardama, kummardust tegema; (kummardusega) teretama, tervitama; alandlikult paluma, end alandama'; van 'meelehead viima v tooma'
Tähendused 'siluma' ja 'ilusaks tegema, üles lööma, mukkima' on tõenäoliselt tekkinud segunemisel laanima tüvega.

koristama : koristada : koristan 'puhastama, kraamima; ära v kõrvale viima; valminud vilja v muid põllu- ja aiasaadusi lõikama' korjama

laostama : laostada : laostan 'kokkuvarisemise seisundisse viima, ruineerima' lagu

lähen (oleviku ains 1P) 'minema'
läkitama, läte
liivi 'minna; muutuda, saada, jääda; pidada'
vadja lähteä, lätä 'minna v tulla; minema v tulema hakata; tulla, saada, tekkida'
soome lähteä 'minna, minema hakata, lahkuda; ära tulla, maha tulla; pärineda; lähtuda'
isuri lähtiä 'minna; eralduda'
Aunuse karjala ľähtie 'minna, lahkuda; lahti tulla; välja tulla'
lüüdi lähtä 'minna, eralduda'
vepsa ľähtta 'minna; hakata; (välja) tulla; eralduda'
koltasaami liõhttâd 'minna, korraks läbi astuda'
? ersa ľivťems 'viima, vedama'
? mokša ľišťəms 'viima, vedama'
mari lektaš 'minema; sõitma; tõusma (päike, kuu); tärkama'
udmurdi li̮kti̮ni̮ 'tulema, saabuma'
komi lokni̮ 'tulema, saabuma'
idahandi lüγət- 'välja minema; ära minema'
lõunahandi tiwət- 'välja minema; ära minema'
Soome-ugri tüvi. Koltasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Tuletises läte on lõunaeesti tüvevariant lät-, vrd lõunaeesti lätt (oleviku ains 3P) 'läheb'. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, minema. Eesti keelest on ilmselt laenatud soome mrd läkki 'minek', läkillään 'minekul'.

manustama : manustada : manustan 'toitaineid, ravimeid vms (organismi) sisse viima' man

ohver : ohvri : ohvrit 'jumalatele, vaimudele jt soosingu saavutamiseks v tänuks annetatu; vabatahtlik loobumine millestki olulisest kellegi v millegi kasuks; kannatanu, kahjustatu v hukkunu'
alamsaksa offer 'ohver'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina offerre 'vastu kandma v viima; ohverdama'.

otsima : otsida : otsin 'leida v kätte saada püüdma, kellegi v millegi asupaika avastada püüdma; püüdma, taotlema v üritama midagi saada v saavutada'
?alggermaani *enþjan-
vanaislandi inna 'ellu viima, tasuma, mainima'
vanarootsi inna 'toime tulema, ellu viima'
liivi vȯţšõ 'otsida'
vadja õttsia 'otsida'
soome etsiä 'otsida'
isuri etsiä 'otsida'
Aunuse karjala eččie 'otsida'
lüüdi eťťš́idä 'otsida'
vepsa ecťä 'otsida'
Germaani päritolu on kaheldav, sest germaani keelte vastetel puudub tähendus 'otsima'.

petma : petta : petan 'kedagi hrl tahtlikult eksiteele, eksiarvamusele viima, alt vedama; armastus- v abielusuhetes truudusetu olema, truudust murdma; kavalusega, mingi võttega meelitama, peibutama'
?balti *spend-
leedu spęsti (oleviku ains 3P spendžia) '(lõksu) üles seadma'
läti spiest 'suruma, pressima, (kinni) püüdma'
liivi piettõ 'valetada, petta'
vadja pettää 'petta, ära osta, meelitada; valetada, luisata'
soome pettää 'petta, alt vedada; reeta; valetada'
isuri pettää 'petta'
Aunuse karjala petteä 'petta, valetada'
lüüdi petties, petteges 'kogemata'
vepsa pettas 'eksida'
Tuletis pettuma on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pettyä 'pettuda'.

põrgu : põrgu : põrgut 'surnute ja pahade vaimude asupaik, ristiusus ja judaismis patuste surmajärgne karistuspaik; pagan, kurat (vandumissõnana)'
vadja perkele 'kurat (hrl sõimusõna)'
soome perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
isuri perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
karjala perkeleh 'kurat (ka vandumissõnana)'
Võib olla tuletis sõnast pergel ( põrgel). On ka arvatud, et võib olla laenatud tuletusliiteta balti tüvest *perkV-. Veel on arvatud, et võib olla germaani laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi bjarga 'päästma, varjule viima', rootsi bärga 'päästma, kindlustama', vanainglise byrgan 'matma', borgian 'kaitsma; laenama'. On oletatud, et selle germaani tüvega on võinud seguneda slaavi tüvi, mille vasted on vene beregú (oleviku ains 1P) 'hoidma', tšehhi brh 'heinakuhi; koobas; onn'. Eesti keelest on laenatud vadja põrku 'põrgu (ka sõimusõnana)', perko 'kurat (sõimusõnana)'.

saama : saada : saan 'kellegi omandusse, valdusse v kasutusse siirduma (lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne); kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema; omaks tulema enese tegevuse läbi; muutuma, kujunema, arenema; võimalik olema, võima'
saadik, saajad, saak, saati, saatma, saatus
algindoiraani *saj'h-
vanaindia sáhate (oleviku ains 3P) 'kukutab; suudab, peab vastu'
avesta hazah- 'vägivald, röövimine'
liivi sōdõ 'saada, tulla'
vadja saata 'saada, hankida, teenida; sattuda; saada, võida, tohtida'
soome saada 'saada; saavutada; võida, tohtida; tulla, pidada'
isuri saavva 'saada; hankida, tuua; võida'
Aunuse karjala suaja 'saada; võida, tohtida; sünnitada'
lüüdi suada 'saada; sünnitada; hakata; võida'
vepsa sada 'saada; hankida; võida, tohtida'
Kildini saami sākka̮d 'saada; hankida; sünnitada'
ersa sams 'tulema, saabuma; kellekski saama; kätte saama'
mokša sams 'tulema'
mari šuaš 'saabuma, tulema; jõudma, saavutama; kohtuma; sattuma'
komi suni̮ 'saabuma, kohtuma'
? neenetsi tæwa- 'tulema, saabuma, järele jõudma; tooma, viima'
? eenetsi tae-, toe- 'järele jõudma'
? nganassaani ťūʔa- 'järele jõudma'
? kamassi tu- 'tulema, saabuma'
Vt ka saabuma, saavutama, sai, sattuma.

siirma : siirda : siiran 'üle v edasi andma; üle viima'
soome siirtää 'üle viia, ümber paigutada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Laenatud on ka tuletis siirduma, ← soome siirtyä 'siirduda, minna, liikuda'. Vt ka siirdama.

taandama : taandada : taandan 'millelegi tagasi viima, lihtsustama; kahandama, vähendama, tagaplaanile nihutama; tagasi kutsuma, tagasi võtma; redutseerima; tagurdama' taga

talitama : talitada : talitan 'toimima, käituma; majapidamistöid tegema, toimetama; hooldama; (mingit riitust vm kohustust) läbi viima'
On oletatud, et sama tüvi mis sõnas taluma ja/või taltuma, mõjutanud võib olla ka sõna tallel tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi talet 'vallatalitaja, vallavanem', talitai̯a, talitei̯a, taletai̯a 'lensman' (← talitaja). Vt ka talitsema.

talutama : talutada : talutan 'saates, ise kaasas käies kedagi kõnnitama, käia aitama v laskma; (käies) midagi enda kõrval lükkama v viima' taluma

tegema : teha : teen 'midagi valmistama, looma; midagi korraldama; põhjustama, esile kutsuma; midagi sooritama; mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima; (mingil viisil) toimima, käituma'
tehe, tehing, teoksil, teostama
?indoeuroopa *dheh1-
vanaindia dá-dhāti 'panema, asetama'
leedu dėti 'panema, asetama; paigutama'
saksa tun 'tegema; panema, asetama'
liivi tiedõ 'valmistada; tegutseda, toimida'
vadja tehä 'valmistada; korraldada; poegida, sünnitada; nõiduda, kaetada, halba teha; muuta, teise olukorda viia'
soome tehdä 'valmistada; muuta, teise olukorda viia; sünnitada, ilmale tuua, mingit tulemust anda; sooritada, teostada; põhjustada; tegutseda, toimida'
isuri tehhä, tehä 'valmistada; sünnitada, poegida; tegutseda, töötada; külvata; (maad) harida; (heina) niita; kala puhastada; (hinda) määrata'
Aunuse karjala tegiä 'seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
karjala tehä 'valmistada; sooritada, teostada; põhjustada; seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
lüüdi tehtä 'seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
vepsa ťehta 'valmistada; korraldada; sünnitada, ilmale tuua; kala puhastada; nahka töödelda; süüdata; alata, tekkida'
saami dahkat 'sooritada; alata, tekkida; tegema panna; kusagile v millenigi viia, ulatuda; panna, asetada; seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
ersa ťejems 'sooritama, teostama; panema; muutma; ehitama, püstitama; valmistama, looma, rajama; toimima, käituma; teesklema'
mokša ťijəms 'valmistama; ehitama, püstitama; toimima, käituma; teesklema; sooritama, teostama; muutma'
handi tĭj- 'kuduma (kangast, võrku); punuma (vööd)'
mansi tij- 'kuduma (kangast)'
ungari tesz 'toimima; sooritama, teostama; panema, asetama; muutma; tähendama, lugema; oletama, pakkuma; teesklema'
tehe ja tehing on tuletised nõrgaastmelisest konsonanttüvest; teoksil ja teostama on moodustatud tuletise tegu nõrgast astmest. Vt ka teesklema, tegelinski, tehas, tekkima, teos, tõhus.

teostama : teostada : teostan '(mõeldut, plaanitsetut, kavandatut) ellu viima, täide viima' tegema

tirima : tirida : tirin 'tugevasti tõmbama, sikutama; vedama, tassima; (sundides) endaga kaasa viima, kuhugi (jõuga) vedama'
terima
vene drat, dirát '(katki v lõhki) rebima, käristama, kiskuma; murdma (nt kiskja kohta); peksma, nüpeldama'
Vt ka tiri-.

tooma : tuua : toon 'midagi v kedagi kusagilt kaugemalt kellelegi v kuhugi lähemale toimetama; (kusagilt) välja võtma v tõmbama, (kedagi v midagi) ilmsiks v avalikuks tegema; juhtima, suunama; avaldama, esitama; midagi tagajärjena esile kutsuma, mingit seisundit põhjustama; andma; sünnitama, poegima'
?indoeuroopa *doh3-
vanaindia dádāti (oleviku ains 3P) 'annab'
leedu duoti 'andma'
liivi tūodõ 'kaugemalt lähemale toimetada'
vadja tuvva 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
soome tuoda 'kaugemalt lähemale toimetada; juhtida, suunata; esile tuua, tõstatada; tagajärjena esile kutsuda, põhjustada'
isuri toovva 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
Aunuse karjala tuvva 'kaugemalt lähemale toimetada; kaasa tuua, põhjustada; juhtida, viia; anda, juhtuda lasta (jumala kohta)'
lüüdi tuoda 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
vepsa toda 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
lõunasaami doekedh 'müüa'
ersa tujems 'kaugemalt lähemale toimetama'
mokša tujǝms 'kaugemalt lähemale toimetama'
handi tu- 'tooma, viima'
mansi tūl- 'kaugemalt lähemale toimetama'
? ungari tojik 'munema'
neenetsi ta- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
eenetsi ta- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
nganassaani tǝtu- 'kaugemalt lähemale toimetama'
sölkupi tat- 'kaugemalt lähemale toimetama'
kamassi tet-, det- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
Ungari vaste on kaheldav tähenduserinevuse tõttu. Vt ka toim ja tootma.

tõmbama : tõmmata : tõmban '(kä(t)ega) enda poole v mingis suunas liikuma panema, vedama; (laiali) laotama, pingule venitama; (käega) mingit pinda mööda libistama; viipama; virutama, lööma; (selga, kätte, jalga, pähe) panema v (seljast, käest, jalast, peast) võtma; midagi mingisse asendisse v seisundisse viima; (midagi) sisse hingama; (materjalide, esemete kohta:) endasse imema; valmimisprotsessi lõpuni seisma, hauduma'
kirderanniku tembama, tombama
balti
leedu tempti 'tõmbama, tirima; tassima; venitama; vedama'
läti tiept 'ulatama; kõvasti hoidma; kangekaelne olema'
liivi tõmbõ 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vadja tõmmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; tõmbuda; suitsetada, sisse hingata'
soome temmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; virutada, lüüa'
isuri temmada 'tõmmata, kiskuda, tirida; laulu jorutada; petta, tüssata'
Aunuse karjala temmata 'haarata; eemale v välja v kaasa v ära tõmmata, tirida; hoogsalt midagi teha, rabada'
lüüdi ťembaita 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vepsa ťembe͔ita '(välja) tõmmata'
Bumeranglaenuna võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tembīt 'lohistama'. Vt ka temp2.

tõstma : tõsta : tõstan 'ülespoole, kõrgemale liigutama v panema; (taset, pinda vms kunstlikult) kõrgemale viima; suurendama, lisama; kõrgemale positsioonile viima, ülendama; (tuju, enesetunnet vms) parandama, ülevamaks muutma; (hääle kohta:) kõvendama; midagi alustama' tõusma

vedama : vedada : vean 'tõmbama, tirima'
vedelema, vedima
indoeuroopa *wedh-, *wed-
leedu vesti 'juhtima; viima; naima, abielluma'
vene vesti 'viima, talutama, juhtima; vedama'
vanaiiri fedit (oleviku ains 3P) 'viib, juhatab; kannab'
avesta vad- 'vedama; naiseks võtma'
liivi vieddõ 'vedada; juhatada; kaaluda'
vadja vetää 'vedada'
soome vetää 'vedada'
isuri vettää 'vedada'
Aunuse karjala vediä 'vedada, tuua; tõmmata, tirida'
lüüdi vedädä 'vedada, viia; korraldada'
vepsa vedada 'vedada, viia; korraldada'
ersa veťams, mrd veďams 'viima, vedama, juhtima'
mokša väťǝms 'juhtima, juhatama'
mari βüδaš 'ajama, juhtima; talutama, juhatama, viima'
ungari vezet 'juhatama, viima; juhtima'

veetlema : veedelda : veetlen 'võluma, kütkestama'
soome vietellä 'meelitada, ahvatleda, võrgutada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis viima tüvest. Laenatud on ka teine sama tüve tuletis, veetma.

veetma : veeta : veedan 'mööda saatma'
soome viettää 'veeta'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on viima tüve tuletis, mille ajalooline vaste on viitma. Laenatud on ka teine sama tüve tuletis, veetlema.

veimed : veimede : veimi (mitm) 'mõrsja kingid pulmalistele; kaasavaraks saadud tarbeesemed'
alamsaksa wedem(e), weme 'and, annetus'
Teisalt on arvatud, et tuletis viima tüvest.

viidas : viita : viidast 'kallakaks sõidetud koht teel'
viitama2
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas vidu või viima.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur