[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kild2 : killu : kildu 'asja, eseme purunemisel v lagunemisel tekkinud väike tükk; väike osake, katke millestki suuremast v terviklikumast'
← balti
leedu skiltis 'viil, lõik; lahter; veerg'
● liivi kild 'laast'
? soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk'
? karjala kelleš 'pooleks raiutud puupakk; pinnalaud'
Vt ka kilt, kõld.

muru-2 liitsõnas murumüts 'kolmnurkseist (erivärvilistest) siiludest poolkerakujuline (meeste) peakate'
● vadja muru 'tükk, pala; puru, raas; (leiva-, saia)pudi (piimaga v veega)'
soome muru 'raas, iva, tera, kübe; kild, tükike'
isuri muru 'pala, tükike; leivapudi piimas'
Aunuse karjala muru 'raas, tükike'
lüüdi muru '(leiva)tükk'
vepsa muru '(leiva)raas'
? handi mari- 'murduma'
? mansi mur- 'murduma'
? ungari mar 'hammustama, nõelama; närima'
? neenetsi mərᵊda- 'murdma'
? eenetsi moðeiʔ-, morei- 'murduma'
? nganassaani marúʔá- 'murduma'
? sölkupi mor-, mur- 'murdma', moru 'tükk, pala'
? kamassi bə̑rujdābǝ- 'murdma'
Võib olla uurali tüvi. Juhul, kui kaugemate sugulaskeelte vasted on teise päritoluga, võib olla sama tüvi mis sõnades mure2 ja/või murdma. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *mura-, mille vasted on rootsi mrd mor, mår 'tükike, jääde', islandi mor 'tolm; tükk ajupuud'. muru on ka eesti murretes 'pala, (leiva)viil, lõik'.

viil3 : viilu : viilu 'lapik tükk, lõik; riba'
● liivi vī’l 'viil, lõik'
vadja viillää 'juurde v välja lõigata'
soome viillä, viiltää 'lõigata, lahti lõigata, viiludeks lõigata; sisse lõigata'
isuri viiltää 'lõikadraga uudismaad teha; teravalt valutada'
Aunuse karjala viiltä 'välja lõigata'
lüüdi viiľdä 'juurde lõigata, lahti lõigata, välja lõigata'
vepsa viľdä 'lõigata, juurde lõigata'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka saami vadjat 'lõigata'. Vt ka viil2.