[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiibakas : kiibaka : kiibakat 'kiitsakas, kõhn'; mrd 'õhuke leivaviil; vigane'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt kiips. Teisalt võib olla tuletis murdesõnast kiip 'õhuke leivakäär', mis on tõenäoliselt alamsaksa laen, ← alamsaksa schive 'ketas, ratas; lauaplaat, laud', sellisel juhul on tähendus 'kiitsakas, kõhn' kujunenud tähendusest 'õhuke (leiva)viil'.

kild2 : killu : kildu 'asja, eseme purunemisel v lagunemisel tekkinud väike tükk; väike osake, katke millestki suuremast v terviklikumast'
← balti
leedu skiltis 'viil, lõik; lahter; veerg'
● liivi kild 'laast'
? soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk'
? karjala kelleš 'pooleks raiutud puupakk; pinnalaud'
Vt ka kilt, kõld.

leht : lehe : lehte 'taimede lame roheline organ; puhas v tekstiga, piltidega vm paberitükk'
◊ lehis
? ← indoeuroopa *b^hl_əh-tó-
vanaislandi blað 'leht'
? ← balti
leedu lakstas 'kapsaleht; (paberi)poogen, (paberi)leht, ürik'
läti laksts (hrl mitm laksti) 'taime lehed, väädid, varred'
● liivi lē’ḑ '(taime)leht; (paberi)poogen, leht'
vadja lehti, lehto '(taime)leht; paberi-, ajaleht; plaat; viil'
soome lehti '(taime)leht; paberi-, ajaleht'
isuri lehti '(taime)leht; kõrvalest'
Aunuse karjala ľehti 'leht; ree esiosa'
lüüdi lehť 'ree esiosa, seba; leht'
vepsa ľeht (omastav ľehten) '(taime)leht', ľeht (omastav ľehton) 'ree esiosa, seba'
saami lasta 'leht'
mari lə̑štaš '(puu)leht; lehekülg, leht, paber'

lible : lible : liblet 'õhuke leheke v helves'
● vadja libla, liblõ 'lible, ebe; kõõm', libli 'lible, leheke', liblo '(kaera)lible (kaeratera kesta kattev lible); (kase)tohulible'
soome mrd liula 'õhuke viil, helves, kübe'
isuri liblu, libla '(kaera)lible'
? saami van lable, lablok 'liblikas'
? Lule saami lablōtit 'suuri lumehelbeid sadada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi liblar (mitm) 'väljapekstud kaeralibled'. Vt ka liblikas.

muru-2 liitsõnas murumüts 'kolmnurkseist (erivärvilistest) siiludest poolkerakujuline (meeste) peakate'
● vadja muru 'tükk, pala; puru, raas; (leiva-, saia)pudi (piimaga v veega)'
soome muru 'raas, iva, tera, kübe; kild, tükike'
isuri muru 'pala, tükike; leivapudi piimas'
Aunuse karjala muru 'raas, tükike'
lüüdi muru '(leiva)tükk'
vepsa muru '(leiva)raas'
? handi mari- 'murduma'
? mansi mur- 'murduma'
? ungari mar 'hammustama, nõelama; närima'
? neenetsi mərᵊda- 'murdma'
? eenetsi moðeiʔ-, morei- 'murduma'
? nganassaani marúʔá- 'murduma'
? sölkupi mor-, mur- 'murdma', moru 'tükk, pala'
? kamassi bə̑rujdābǝ- 'murdma'
Võib olla uurali tüvi. Juhul, kui kaugemate sugulaskeelte vasted on teise päritoluga, võib olla sama tüvi mis sõnades mure2 ja/või murdma. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *mura-, mille vasted on rootsi mrd mor, mår 'tükike, jääde', islandi mor 'tolm; tükk ajupuud'. muru on ka eesti murretes 'pala, (leiva)viil, lõik'.

raspel : raspli : rasplit 'suurte ja harvade hammastega viil pehme materjali töötlemiseks'
○ (k)rasvel, (k)raspli
← saksa Raspel 'raspel; jäme riiv'
Ka samatüveline tegusõna raspeldama võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa raspeln 'raspeldama, peenestama'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi raspoḷ 'raspel, jäme viil' ja raspoḷ 'raspeldama'.

rind : rinna : rinda 'kaela ja kõhu vahelise kereosa eesmine osa; inimese piimanäärmest moodustuv poolkerajas paariline elund; (hrl mitm) hingamiselundkond, eriti kopsud; rida, viirg, riba, esi; millegi eesmine, etteulatuv osa'
● liivi rīnda 'ülakeha eesmine osa; millegi eesmine osa; rida, rivi'
vadja rinta 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, esiosa'
soome rinta 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, esiosa; rinnak, mäenõlv; äär'
isuri rinda 'ülakeha eesmine osa; naiserind; mäenõlv, (pilve)rinnak'
Aunuse karjala rindu 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine; nooda pära, nooda päras olev tihedam võrk; rinnak, mäenõlv'
lüüdi rind(e͔) 'ülakeha eesmine osa; rinnaesine; nooda päras olev tihedam võrk'
vepsa ŕind 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, kaelus'
saami raddi 'ülakeha eesmine osa; naiserind; lauluhääl'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← algskandinaavia *strinða-, mille vasted on vanaislandi strind 'äär, külg; maa' ja norra strind 'viil, tükk; joon, rida; tugevaima vooluga koht'; tähenduserinevuse tõttu on seda kaheldavaks peetud.

sees2 : seesi : seesi 'soos, pluusi v jaki vöökohast allapoole jääv osa'
Tõenäoliselt laenatud saksa keelest, allikaks võib olla sõna soos laenuallika variant. Otsesed andmed niisuguse variandi kohta küll puuduvad, kuid seda võib oletada teiste samatüveliste sõnade põhjal, nt saksa Schieß, Schießen 'viil, välja-, esileulatuv osa; kiire liigutus'.

seib : seibi : seibi 'poldi- v kruvipea v mutri alla pandav kettakujuline lame auguga detail; (ümmargune) liistak mingit ainet'
○ seiv, seip
← saksa Scheibe 'ketas; viil, liistak; seib'

viil1 : viili : viili 'hammastatud pinnaga tööriist õhukese materjalikihi kõrvaldamiseks'
← alamsaksa vile 'viil'
Ka samatüveline tegusõna viilima 'viiliga töötama' võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa vilen 'viilima'. Vt ka viilima.

viil2 : viilu : viilu 'katuse otsa sulgev seinapind'
● vadja viilo 'katuseviil'
soome mrd viilo 'katuse tugipuu; katusehari; katuseviil'
isuri viila 'katuseviil'
Aunuse karjala viilo 'katuse tugipuu; katuseviil'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis viil3.

viil3 : viilu : viilu 'lapik tükk, lõik; riba'
● liivi vī’l 'viil, lõik'
vadja viillää 'juurde v välja lõigata'
soome viillä, viiltää 'lõigata, lahti lõigata, viiludeks lõigata; sisse lõigata'
isuri viiltää 'lõikadraga uudismaad teha; teravalt valutada'
Aunuse karjala viiltä 'välja lõigata'
lüüdi viiľdä 'juurde lõigata, lahti lõigata, välja lõigata'
vepsa viľdä 'lõigata, juurde lõigata'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka saami vadjat 'lõigata'. Vt ka viil2.

viilima : viilida : viilin kõnek 'kõrvale hoidma, looderdama'
← vene uvílivat’, mrd vílivat’ '(kavalusega) kõrvale hoidma'
Sõna häälikulist kuju on mõjutanud varasem sõna viilima 'viiliga töötama', viil1.