[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 17 artiklit

aps : apsu : apsu kõnek 'eksitus, viga, eksimus'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

eksima : eksida : eksin 'õigelt teelt kogemata kõrvale kalduma; kuhugi juhuslikult sattuma; viga tegema, ebatäpselt v vääralt tegema, käituma vms'
lõunaeesti essümä
liivi jeksõ 'eksida; segi minna'
vadja öhsüä 'eksida'
soome eksyä 'eksida'
isuri öksüä 'eksida'
Aunuse karjala üöksüö 'eksida'
lüüdi üöstüdä 'eksida'
On arvatud, et läänemeresoome tuletis eitustegusõna tüvest, ei. Eesti keelest on laenatud eestirootsi äksnas 'ära eksima, eksiteele sattuma'.

häda : häda : häda 'ahistav, raske, ähvardav olukord; haigus, tõbi; viga, puudus; vajadus'
liivi ädā 'häda; hädaoht'
vadja hätä 'häda; hädaoht; kiire, rutt'
soome hätä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
isuri hädä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
Aunuse karjala hädä 'vaesus, puudus; häda, mure'
lüüdi hädä 'haigus; häda, puudus'
vepsa häda 'häda, õnnetus; gripp, nakkushaigus'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *sǣtā, mille vaste on nt vanaislandi sát 'varitsus'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi häta 'häda, hädaoht'.

kahju : kahju : kahju ~ kahjut 'aineline kaotus; häda, viga; rahulolematus, kurbus; kaastunne'
lõunaeesti kaih
kahetsema, kahi3
liivi kai 'kahju, kaotus; (tule-, laeva)õnnetus'
vadja kaiho 'kahju, kaotus; kahjustus; kadu, häving'
soome kaiho 'igatsus; kurvameelsus'; mrd 'kaeve, kaebamine; soov, vajadus; mure, hirm, kibestus; kadedus'
isuri kaiho 'kaeve, kaebamine; tahtmine, iha; kahju, kaotus, õnnetus'
karjala kaiho 'vaene, vaeseke; mure'
Läänemeresoome tüvi. kahi3 on algsem nimetava käände vorm, kahju on omastavast käändest tekkinud uus nimetavavorm. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome mrd kahju 'kahju, vale, pettus'. Vt ka kae.

kannatama : kannatada : kannatan 'midagi rasket läbi elama; viga v kahju saama; taluma; sallima (hrl eitavalt); oodata läbema' kandma

pagu1 : pao : pagu (põhisõnana mitmesuguste mineraalide vananenud nimetustes)
Kasutatud liitsõnades, nt põldpagu, raskpagu, sulapagu. On arvatud, et võib olla tuletis sõnast pagisema mineraalide pragunemisel tekkiva pragina järgi. Teisalt võiks olla sama tüvi mis murdesõnas pagu 'pragu, lõhe', mille vasted on liivi pa'g 'pragu', soome pako 'pragu, lõhe, rebend, mõra' ja võib-olla ka karjala pako liitsõnas silmäpako 'võrgu viga, rebend'.

pahe : pahe : pahet 'moraalselt taunitav omadus inimeste juures v ilming ühiskonnas; paha asi, nõrk külg, halb tendents, viga, puudus'
soome pahe 'pahe, halb komme'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud tüvest paha. Laenatud on ka tuletis paheline, ← soome paheellinen 'paheline, liiderlik, siivutu'.

parandama : parandada : parandan 'kahjustust, riket, viga kõrvaldama; paremaks tegema, puudustest v pahedest vabastama; halvasti tehtut õige(ma)ks tegema' paras

purema : pureda : puren 'hammustades viga tegema; närima'
purd, pure, puri-2, puru1
liivi purrõ 'närida; pudeneda'
vadja purra, purõa 'hammustada; närida'
soome purra 'hammustada; lõigata; näpistada, võtta (külma kohta)'
isuri purra 'pureda'
Aunuse karjala purta 'hammustada; süüa, närida; näpistada (külma kohta)'
lüüdi purda 'pureda; kihvatada, näpistada, haiget teha'
vepsa purda 'hammustada, pureda; valutada, pakitseda'
saami borrat 'süüa; hammustada; näpistada (külma kohta)'
ersa poŕems 'närima, hammustama; sööma'
mokša poŕəms 'närima, hammustama; sööma'
mari puraš 'hammustama, purema, närima; krigistama'
udmurdi puri̮ni̮ 'purema, (katki) närima'
komi purni̮ 'purema'
handi pӑr- 'purema; järama; valutama'
mansi pur- 'purema'
matori hornam (oleviku ains 1P) 'söön'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi puro, pöro, poro 'raasukesed, tükikesed', baltisaksa Pur(r)u 'terake, raasuke, tolm, kild' ja läti porumi 'prügi, pühkmed' (← puru). Vt ka puru-2.

räsima : räsida : räsin 'raputama, sasima, rebima (ja viga tegema); tallates v muljudes rikkuma; (äkitselt) haarama, äsama'
?vene rézat 'lõikama; nikerdama, voolima; tapma, veristama; lõikavat valu tegema; sisse soonima; kiiresti v ägedasti toimima'
Tõenäoliselt on laen segunenud häälikuliselt ajendatud omatüvega, võib-olla tüvega räsa. Kahtlemata on vene keelest laenatud murdesõna resima 'lõikama, nüsima; kiskuma, rebima, rappima; kisklema, kaklema, rüselema; püüdlikult, ent tulemusvaeselt töötama'.

sattuma : sattuda : satun ~ sattun 'juhuslikult kuhugi tulema v mingisse olukorda jõudma; juhtumisi esinema v ette tulema; tabama, millegi pihta minema'
vadja sattua 'kuhugi sattuda, pihta sattuda; ärrituda, end häirida lasta'
soome sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
isuri sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
Aunuse karjala sattavuo, sattuokseh 'end vigastada, haiget saada'
lüüdi satattada 'viga teha; haiget teha'
vepsa satatada 'viga teha; haiget teha'
ersa satoms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
mokša satəms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et võib olla vana tuletis saama või sadama tüvest.

süü : süü : süüd '(puu, sarve) toim, tekstuur; süüdiolek sobimatus, taunitavas, kahjulikus v kuritegelikus teos; põhjustav asjaolu, tegur'
liivi sīr, sǖr 'puu aastaring; liha soon; lõnga keere', , 'süü, eksimus'
vadja süü 'süü, viga, eksimus; põhjus'
soome syy 'kiud; põhjus; viga'
isuri süü 'põhjus; viga'
Aunuse karjala süü 'puu aastaring'
vepsa süu 'puusüü; põhjus; viga'
mari šij 'puu aastaring; puu, liha kiud'
udmurdi si 'puu aastaring'
komi si 'lina või kanepi kiud; juus, karv'
neenetsi ťí 'puu aastaring'
eenetsi ťī 'puusüü'
nganassaani ťī 'puusüü'
sölkupi liitsõnas pōt-tǖ 'puusüü'
Uurali tüvi. Tähendus 'põhjus, viga' on arenenud konkreetsest, puusüü tähendusest.

terve : terve : tervet 'sellises seisundis olev, kus kogu organism funktsioneerib normaalselt, on heas korras, mitte haige ega viga saanud; loomulik, normaalne, rikkumata; (esemete kohta:) korras ja kasutuskõlblik, mitte katkine; mitte osadeks lõigatud, tükeldamata; miski täies ulatuses, kogu'
lõunaeesti terveh
tere
?algindoiraani
avesta drvā 'terve'
liivi tīera 'mitte haige; kogu'
vadja terve 'mitte haige; vigastamata; kogu; tere', tere 'tere'
soome terve 'mitte haige; loomulik, normaalne, rikkumata; vigastamata; tere'; mrd 'kogu'
isuri terve 'mitte haige; vigastamata, korras', tere 'tere'
Aunuse karjala terveh 'mitte haige; vigastamata, korras, riknemata; tere'
lüüdi ťerveh 'mitte haige; jämeda südamikuga puu; tere'
vepsa ťerveh 'mitte haige'
On ka arvatud, et tuletis tüvest tõrv. tere on kiirkõneline tüvevariant. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi tierī 'tere' ja soome mrd tere 'tere'.

trampima : trampida : trambin 'korduvalt jalgadega kõvasti vastu maad, põrandat jne lööma; tallates kahjustama, peale astudes viga tegema; astuma, kõndima, käima; kinni vajutama, kinni tampima'
rampima
alamsaksa trampen 'jalgadega trampima'
Eesti keelest võivad olla laenatud vadja tramppia '(jalaga) trampida; (jalgu) kõigutada; longata' ja isuri tramppia 'jalaga kaapida v lüüa (hobuse kohta)'. Vt ka tramburai.

vale : vale : valet 'tõele mittevastav, ebaõige'
● ? Salatsi liivi vādl 'valetada'
vadja valõ 'vale'
soome valhe 'vale'
isuri vale 'vale'
Aunuse karjala valeh 'viga; vale, pettus'
lüüdi vale͔h 'viga; vale, pettus'
On arvatud, et tuletis valama tüvest. Sõna võis algselt tähendada soolikasse valatud vorsti ja seda hakati kujundlikult kasutama väljendtegusõnas valet rääkima.

velbas : velpa : velbast 'kaval, kelm'
vadja vilppi 'eksitus, viga'
soome vilppi 'pettus, petmine; ebaaus võte'
karjala vilppi 'pettus'
Läänemeresoome tüvi.

viga : vea : viga 'eksimus; korrast ära olek; puudus, häda; süü'
liivi vigā 'eksimus; haigus; süü; põhjus'
vadja vika 'häda, tõbi; süü, eksimus'
soome vika 'eksimus; rike; hälve; puue; häire; süü, eksimus'
isuri viga 'häda, puue; halb harjumus; süü, eksimus'
Aunuse karjala viga 'eksimus; puudus; rike; põhjus'
vepsa viga 'puudus; eksimus; süü; põhjus'
Inari saami vahe 'eksimus; vigastus; haigus'
Läänemeresoome-saami tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur