[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

joon : joone : joont 'kriips, ümbrusest millegi poolest erinev kitsas pinna osa'; mrd 'hoog, järjepidevus'
● liivi jūoń 'hoog'
vadja joonitõlla 'joosta'
soome juoni 'vemp, vigur; vandenõu'
Aunuse karjala juno 'joon; rida'
karjala juoni 'joon; tee, rada'
? vepsa jono 'joon; rida; järjekord'; jonikaine 'sinikas'
lõunasaami joene 'tee'
ersa jan 'rada'
mokša jan 'rada'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka jonn.

kuju : kuju : kuju 'väline vorm, esinemisvorm; elusolendi kolmemõõtmeline kujutis'
● ? soome kuje 'temp, vemp, vigur; nöök; koerus'
? Aunuse karjala kujeh 'mure, askeldamine'
vepsa kujo, kuju 'peegelpilt'
? ersa koj 'komme, tava, harjumus'
? mokša koj 'komme, mood; arvamus'
mansi χoj- sõnas χojtəl 'moodi, nagu'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et tüve vasted on ka mari kojə̑š 'hea komme, hea käitumine', udmurdi kaď 'nagu' ja komi koď 'nagu'.

kõne : kõne : kõnet 'rääkimine; keel; avalik ettekanne'
● ? soome kone 'masin; seade, aparaat; mootor'; mrd 'tööriist; teguviis; temp, vemp; nipp'
isuri konu 'eriline komme'
karjala koneh 'nõidus, taig'
Läänemeresoome tüvi.

nali : nalja : nalja 'lõbus lugu v vemp; miski lõbus, naerma ajav'
● liivi nōļa 'nali'
vadja naľľa 'nali'
soome nalja 'nali'
isuri nalja 'nali'
? ersa nalkśems 'mängima, lõbutsema, meelt lahutama'
? mokša nalχkəms 'mängima, lõbutsema, meelt lahutama; välgatama, lööma (välgu kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi; ersa ja mokša sõnad võivad olla selle tüve vasted juhul, kui -k- on liide.

-puss3 : -pussi : -pussi liitsõnas vingerpuss 'vemp, vigur, ninanips'
← alamsaksa pusse, posse 'nali, kelmustükk'
← saksa Posse 'nali, veiderdus, tembutus'
Murretes esineb liitsõna järelosis puss samas tähenduses ka iseseisva sõnana.

temp2 : tembu : tempu 'vallatu v üleannetu, taunimisväärne tegu, vemp, tükk; trikk, kunsttükk; jant, sekeldus'
● liivi temp 'vemp, riugas'
vadja temppu 'juhtum; temp, vigur, seiklus'
soome temppu 'trikk, kunsttükk; nõks, nipp; vemp, riugas'
isuri temppu 'vemp, riugas'
Aunuse karjala temppu 'kahju, sekeldus; nõks, nipp; vemp, riugas'
Võib olla reeglipäratu tuletis tõmbama tüvest. Eesti keelest on laenatud läti mrd tempe 'halb harjumus'.

tükk1 : tüki : tükki 'osa tervikust; klomp, kamakas; võrdlemisi suur kogus, hulk; üksikese v -isend; koolist koduülesandeks antu; temp, vigur'; kõnek 'näidend; muusikapala'
← alamsaksa stucke 'osa tervikust; maatükk; asi, ese; kelmustükk, temp, vemp'
Tähendust on hiljem mõjutanud ka saksa Stück 'osa tervikust; üksikese, eksemplar; näidend; muusikapala; kahur; tegu, teguviis; süütegu, temp, vemp', mis võib olla ka sõna tükk2 laenuallikas. Samatüveline tegusõna tükeldama on tõenäoliselt saksa keelest laenatud, ← saksa stückeln 'tükeldama'. Eesti keelest on laenatud vadja tükkü 'tükk, pala, (põllu)riba; eksemplar; temp, vemp', tükki 'tükk, pala; eksemplar', isuri tükkü 'tükk, pala, põlluriba; eksemplar' ja soome mrd tykky 'tükk, pala, põlluriba, jääpank; temp, vigur'.

tükk2 : tüki : tükki 'kahur'
← saksa Stück 'osa tervikust; üksikese, eksemplar; näidend; muusikapala; kahur; tegu, teguviis; süütegu, temp, vemp'
← rootsi stycke 'osa tervikust; üksikese, eksemplar'; van 'kahur'
Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, tükk1. Saksa keelest on laenatud ka sama tüve sisaldav liitsõna, munstükk.

vemmal : vembla : vemmalt 'jäme vits, malakas; vembumees, vigurivänt'
● soome vemmel 'look', kõnek vempele 'asi, riist'
isuri vemmel 'look'
Aunuse karjala vemmel, bemmel 'look; kaar; vikerkaar'
lüüdi bembeľ 'look'
vepsa bembeľ 'look'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd vembele 'vits, vemmal'. Vt ka vemp.

vemp : vembu : vempu 'vallatu tegu, vigur, temp'
◊ vimka
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve vaste on soome mrd vempata, vemmata 'rappuda, kõikuda'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas vemmal. vimka on moodustatud liitega -ka, kaashäälikuühend on lihtsustunud.

vigur : viguri : vigurit 'vallatu tegu, vemp; trikk; kujuke, kujund'
← saksa Figur 'kehaehitus, kasv, figuur; mängunupp; kuju, skulptuur'

vimka : vimka : vimkat kõnek 'vemp, temp; vembumees' vemp

vinger- liitsõnas vingerpuss 'vemp, vigur' vingerdama

vorukas1 : voruka : vorukat mrd 'nöör; lõng; vemp'
○ verukas, veruk, verusk, vorok
← vene verëvka 'nöör; ohelik; köidik'