[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

soga : soga : soga 'ebaselge, hägune (ja ebapuhas) vedelik; vedelikku hägustav ollus; löga, läga'
● liivi sogā 'veesegune lumi'
soome soka mrd 'kalarapped; kalaluu'; van srmt 'kõnts, sopp, praht'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka sõge.

uhkama : uhata : uhkan 'üles v välja ajama; hoovama, voogama'
◊ uhama, uhtuma1
● soome uhkua 'uhata, uhkuda; tulvata'; uhku 'uhk; jää peale tõusnud vee ja lume segu'
isuri uhkua 'sügeleda'
Aunuse karjala uhku 'lörts, vesine lumi'
lüüdi uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
vepsa uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades uhke ja uhal. uhtuma on tuletis nõrgaastmelisest variandist uhama. Eesti keeles on osas vormides kokku langenud uhtma vormistikuga. Vt ka ohatama.