[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

rullama : rullata : rullan '(laeva, auto kohta:) külgsuunas pendeldavalt kõikuma'
← rootsi rulla 'veerema; pöörlema; keerama, rullima; veeretama; rullama, õõtsuma, kõikuma'
← soome rullata 'rullata; õõtsuda; rulluda, veereda, veerelda; rulli keerata v kerida; veeretada, rullida'
Sõna on registreeritud kirderannikumurretes ja 19. sajandil Hiiumaal, seega tulevad mõlemad esitatud laenuallikad arvesse.

veer1 : veere : veert 'serv, äär'
◊ veer2, veerema
● liivi vīerõ 'veeretada; poegida'
vadja veeri 'äär, serv, veer; külg, pool'; veerrä 'veereda, veerelda; loojuda'; veero 'ratas; äär, serv; nõlvak, voor'
soome vieri 'äär, serv'; vieressä 'kõrval; ääres'; vieriä, vierrä 'veereda; tuhmuda'; mrd vieru 'mäenõlv; kaldus'
isuri veeres 'ääres'; veerrä 'veereda; tuhmuda'; veeru 'nõlvak'
Aunuse karjala viertä 'pikali heita; veereda; närtsida; luituda'; vieruisa 'kaldus'; vieres 'ääres'
lüüdi vierdä 'pikali heita; veereda'; vieru 'rull'
vepsa -veŕ 'äär, serv' liitsõnades; verhe, veres 'äärde, ääres'; verda 'langeda, ümber kukkuda, pikali heita; tuhmuda, luituda'
saami fierrat 'veereda, keerelda; ümber minna'
Lule saami vierra 'küngas, mäeseljak'
ersa veŕ- 'üla-, üleval'
mokša väŕ- 'üla-, üleval'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et tüve vaste on ka ersa viŕ 'mets'. Vt ka võõras.

veerema : veereda : veeren 'pööreldes liikuma' veer1